Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit pöörduvad avalikus teadaandes presidendi poole, palvega jätta väljakuulutamata riigikogu poolt möödunud nädalal vastu võetud planeerimisseadus.
Omavalitsusliidud paluvad presidendil jätta planeerimisseadus välja kuulutamata
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
6. veebruar 2015, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Planeerimisseadus puudutab paljusid kodanikke, mistõttu peab olema tagatud planeerimistegevuse ja selle regulatsiooni järjepidevus ning arusaadavus,» selgitas linnade liidu tegevdirektor, keskerakondlane Jüri Võigemast.
«Seniste regulatsioonide ulatuslik muutmine jätab aga nii seaduse rakendajad kui ka puudutatud isikud ebakindlasse olukorda kui ka muudab isikute kaasamise planeeringuprotsessi formaalseks,» märkis ta pressiesindaja vahendusel.
Liitude teatel ei ole planeerimisseaduses adekvaatselt hinnatud seaduse rakendamisega seotud kulusid kohalikele omavalitsustele. Seadusest nähtub, et kohalike omavalitsuste kulud suurenevad, vähenevad omavalitsuste roll ja õigused planeerimisel. See on liitude teatel aga kohalike omavalitsuste õiguste piiramine kohaliku elu arengu juhtimisel ja korraldamisel.
Põhiseaduses sätestatud finantstagatiste kohaselt peab riik tagama piisavad vahendid kohalikele omavalitsusele neile pandud ülesannete täitmiseks ja kui ei tagata ülesannete täitmiseks vajalik tulubaas, ei saa eeldada seaduse eesmärgipärast rakendumist, seisab teadaandes.
«Vastu võetud planeerimisseadus toob kaasa täiendava halduskoormuse ka omavalitsustele. Senist süsteemi oluliselt muutva seaduse ellurakendamise võimalused on jäänud hindamata. Tähelepanuta on jäänud nii kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude kui ka erialaliitude märkused ja ettepanekud,» lisas maaomavalitsuste liidu reformierakondlasest tegevdirektor Ott Kasuri.
Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2015. aasta seisuga 28 Eesti linna, 15 valda ja üks alev. Liit hõlmab kokku 913732 elanikku ehk ligi 67,5 protsenti Eesti elanikkonnast.
Vabariigi valitsus alustas planeerimisseaduse eelnõu 13. jaanuaril, 28. veebruaril läbis eelnõu riigikogus kolmanda lugemise ning saadeti presidendile.