Gruusia sõjaohvreid ootavad kodus varemed, tuhk ja lein

Sõjaseisukord on lõppemas, lahingud suundunud võimukoridoridesse, kuid paljudel põgenikel pole enam kuhugi minna, sest etnilise puhastuse jälgedega Gruusia küladest on järel vaid tuhk.

«Osseedi võitlejad peksid mind ja rüüstasid mu maja ühe päeva jooksul kolm korda. Pärast seda, kui nad olid kõik võtnud, tõid nad bensiini, valasid seda igale poole tubadesse ja maja ümber ning siis pistsid tule otsa. Nad sundisid mind vaatama, kuidas mu maja põleb,» kirjeldas 84-aastane Kvemo-Achabeti küla elanik Ila Tšuluhadze Human Rights Watchi (HRW) raporti vahendusel sõjapäevi Lõuna-Osseetias.

«Osseedid võtsid esmalt minu majast kõik, mis said. Siis tõid nad heinu, laotasid need majja ja panid põlema. Nad ei lubanud meil isegi oma dokumente võtta. Ma nägin, kuidas mu maja täielikult maha põles,» meenutas 69-aastane Tamarašeni küla elanik Tamar Hutsinašvili.

Osseedid marodööritsesid

Ikka veel vaid Venemaa poolelt ligipääsetavas Lõuna-Osseetias on grusiinide külasid Tshinvali ümbruses sihipäraselt ja suures ulatuses maha põletatud, näitavad ÜRO programmi UNOSATi tehtud satelliidipildid, teatas HRW möödunud nädalal.

«HRW uurijad nägid oma retkel piirkonda ise pealt, kuidas osseedi võitlejad Gruu-sia külades marodööritsesid,» ütles HRW esindaja Rachel Denber. Ta lisas, et pildid tõestavad, kui ulatuslik on põletamine olnud – seda kahe nädala jooksul pärast lahingute lõppemist 10. augustil.

«Meie põletasime need majad. Tahame kindlustada, et nad (grusiinid) ei saa tagasi tulla, sest kui nad tagasi tulevad, on siin jälle Gruusia enklaav ja seda ei tohi juhtuda,» tunnistas üks Lõuna-Osseetia vastuluure ohvitser HRW-le ausalt. Samas kinnitas ta, et rüüstamisele tuleb lõpp teha.

Üks osseedi mees ütles aga: «Muidugi neil on õigus nüüd grusiinidelt asju võtta, sest nad on kaotanud oma vara Tshinvalis ja mujal.»

«Nüüd jooksevad osseedid ringi ja tapavad vaeseid grusiine nende enklaavides,» ütles ka okupeeritud Gori linna komandör kindralmajor Vjatšeslav Borissov sõjapäevil New York Timesile.

Ette ei võetud HRW andmetel selle vastu aga mitte just eriti palju. «Me oleme sõjavägi, mitte politseijõud,» põhjendas Vene kolonelleitnant, miks marodööre ei takistata.

Viies Gruusia külas pole jälgi pommitamisest või raketitulest, näitavad kõrge resolutsiooniga fotod. Majade seinad on püsti, aga sisselangenud katused annavad tunnistust tulekahjust.

Kasutasid samu relvi

Lõuna-Osseetia president Eduard Kokoitõ on öelnud, et grusiinidest põgenikel, kes Lõuna-Osseetias elasid, pole oma kodudesse enam asja: «Tegime seal kõik maatasa, panime paika Lõuna-Osseetia piirid.»

Varsti tuli välja, et Vene välisministeerium siiski nii karme avaldusi ei poolda, ja eelmisel nädalal ütles Kokoitõ, et grusiinidele on naastes turvalisus tagatud.
Mõned sõja eest põgenenud inimesed ongi hakanud koju naasma, samal ajal kui teised hoopis lahkuvad Gorist põhjas asuvatest küladest, teatas ÜRO raport eelmise nädala lõpus. Suurem osa põgenikest ehk 50 000 inimese ringis oli aga endiselt Thbilisis.

HRW teatel kasutasid nii Gruusia kui Venemaa paljuski samu nõukogudeaegseid relvi, nagu Grad-raketid ja BMP jalaväe lahingumasinad. Seetõttu on raske kindlaks teha, kes milliseid purustusi põhjustas. Mõnel juhul viitavad aga aeg ja tunnistajate ütlused asjaolule, et kahju on teinud Gruusia väed.

Gruusia sõjaväe kohta kirjeldavad inimesed, et nood korjasid ära dokumente ja lubasid, et kui ei tulistata, ei tulista ka nemad. Ühe osseedi võitleja naine aga rääkis, kuidas Gruusia sõdurid varastasid tema majast kogu raha, võtsid ära vintpüssi ja perekonna Vene passid.

HRW on nördinud nii Gruu-sia, Venemaa kui ka Lõuna-Osseetia juhuslike rünnakute pärast, mille ohvriteks sattusid tsiviilisikud. Eriti Tshinvalis ja Goris on näha, et mõni rünnak ei saanud kuidagi olla sihitud militaarobjektile.

Gruusia sõjaohvrid

•    Konflikti käigus põgenes oma kodudest peaaegu 160 000 inimest, neist 128 000 Gruusiast.
•    Enamik 30 000 inimesest, kes põgenes Venemaale, on nüüdseks tagasi tulnud.
•    Gruusia ametnike teatel on Gori 70 000 elanikust kodudesse naasnud 10 000 – 15 000.
•    Gori ja Lõuna-Osseetia vahelisest puhvertsoonist on Gorisse põgenenud 4200 inimest, kes elavad telklaagrites kitsastes tingimustes.
•    Paljud neist, kes sõjategevuse ajal puhvertsooni paigale jäid, pagevad nüüd peksmise, kiusamise, rüüstamise ja põletamise eest Gorisse.

Allikas: ÜRO