Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist nähtub, et kõik praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teemat mingil määral oma programmides kajastanud, tuues ära teatud eelistused.
Praxis: erakonnad on koolivõrku puudutavates lubadustes ettevaatlikud
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. veebruar 2015, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikauuringute keskuse ülevaade valimislubadustest toob välja, et praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teema programmi kirjutanud, ent EKRE ja Vabaerakond mainivad teemat vaid ühe lausega, mistõttu võib öelda, et nende programmides sisuliselt koolivõrgu teemat ei avata, teatas Praxise pressiesindaja.
Mõttekoja hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss tõi välja, et Keskerakond eristub teistest, kuna on selgemalt vastu koolivõrgu korrastamisele ning praegu toimuvate muutuste jätkamisele, pooldades väikeste ja n-ö täistsükligümnaasiumide säilimist. «Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Reformierakond (RE) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) toetavad pigem seniste muutustega jätkamist. IRL ja SDE on REga võrreldes ehk vähem radikaalsete muutuste pooldajad, toetades selgemalt munitsipaalgümnaasiumide säilimist riigigümnaasiumite kõrval,» märkis ta.
Mõttekoja ülevaatest selgub muuhulgas, et kui IRL, SDE ja RE pooldavad riigigümnaasiume, siis Keskerakonna puhul ei ole see selge. «Keskerakond küll ei ütle otse välja riigigümnaasiumide loomise peatamist, kuid väikeste gümnaasiumide toetamine siiski osutab teistsugusele poliitikale kui see, mida senised valitsused on eelistanud,» sõnas Kirss.
Eksperdi sõnul jäävad erakondade programmid üsna napisõnaliseks selles osas, kuidas koolivõrgu korrastamist planeeritakse. Vaid Reformierakond on seda lühidalt programmis maininud: optimaalne koolivõrgu kava koostatakse koostöös kohalike omavalitsuste ja vabaühendustega. «Arvestades, et kohalikud omavalitsused on Eestis koolipidajad ning iga omavalitsus soovib säilitada oma kooli, jääb ebaselgeks, mis rolli vabaühendused selle juures saaksid täita,» ütles Kirss.
Praxis koostas 2014. aastal Eesti koolivõrgu prognoosi, mis osutas selgelt koolivõrgu korrastamise vajadusele ehk teisisõnu tõi välja, kui suur on erinevus tegelike koolide vajaduse ning praegu eksisteerivate koolide vahel. Kui õpilaste arv on viimase kaheksa aastaga kahanenud 22 protsenti, siis koolide arv vaid 10 protsenti.
Nende arengute tulemuseks on Praxise teatel ebaotstarbekas koolivõrk, mida iseloomustab ressursside ebamõistlik kasutamine – koolid on suureks jäänud ning liialt palju kulub väikestel maapiirkondade omavalitsustel ressursse, et pooltühje hooneid üleval pidada, samal ajal kui vajadus on ressursse investeerida eelkõige õppe kvaliteeti. Nii on õpetaja palga osakaal Eesti üldhariduskuludest 36 protsenti, samal ajal kui Soomes on see 52 ja OECD riikide keskmisena umbes 60 protsenti.
Hariduspoliitika on teemaks ka tänases Postimehe ja Väitlusseltsi teises valmiseelses väitluses. Selle üle, milliseid muudatusi tuleks teha kesk- ja põhihariduses, väitlevad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna poliitikud. Kell 16 algavast väitlusest saab otsepilti jälgida SIIT.