Tänasest saab numbrilt 112 kutsuda nii kiirabi, päästjaid kui ka politseid

Lisaks päästjatele ja kiirabile saab tänasest numbrile 112 helistades kutsuda ka politseid. Foto: Peeter Kümmel

Tänasest alustab tegevust ühtne hädaabinumber 112, millele helistades saab abi nii kiirabi-, pääste- kui ka politseiväljakutsete puhul.

Ühel numbril 112 on abi kutsumine inimesele lihtsam ja kiirem - kriitilises õnnetuse olukorras ei kulu aega mõtlemisele, millist abi ja milliselt numbrilt kutsuda. Inimene ei pea tegema mitut kõnet erinevatel numbritel, kui on vaja appi näiteks kiirabi ja politseid, teatas häirekeskus.

Numbril 112 vastab häirekeskus igale hädaabikõnele ükskõik kust Eestimaa paigast kiiresti, tavaolukorras ei ole kõnede ootejärjekorda, sest vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises Häirekeskuse  piirkondlikus keskuses. See tähendab, et iga hädaabinumbrile 112 helistaja käsutuses on sisuliselt Eesti kogu hädaabikõnedele vastamise võimekus.

Häirekeskusel on neli piirkondlikku keskust ning korraga on võimalik teenindada üle Eesti 20-30 hädaabikõnet korraga. Sõltuvalt nädalapäevast on häirekeskustes tööl olevate inimeste arv varieerub. Eestis on väga harv juhus, kui korraga helistab hädaabinumbrile mitukümmend inimest korraga, seega on ebatõenäoline, et tuleb mõni helistaja ootele jätta.

Numbrile 112 helistaja asukoha positsioneerib häirekeskus kohe kõne ajal digikaardil ning määrab helistaja asukohakirjeldusi ja digikaardi otsinguvõimalusi kasutades võimalikult täpselt abivajaja asukoha. Kui inimene kutsub politseid nüüd numbrilt 112, vastab häirekeskus kõnele kiiremini ning annab politseile edasi täpsema asukohainfo patrulli väljasaatmiseks.

Ühele hädaabinumbrile 112 üleminekut juhtiv ja elluviiv asutus on Häirekeskus. Häirekeskuse peadirektor Janek Laev peab senise kahe numbri 112 ja 110 süsteemilt ühe numbri 112 süsteemile ülemineku olulisimaks  võimaluseks hädaabiteenuse edasiarendamist terviklikult ja süsteemselt üle Eesti.

«Operatiivteenistuste ühised kõrgtehnoloogilised lahendused ja töövahendite üha suurem ühiskasutus ühtlustab hädaabiteenuse kvaliteeti, kiirendab operatiivinfo edastamist ning seeläbi ka abi jõudmist abivajajani,» rõhutas Janek Laev. Häirekeskuses ning kiirabi- ja päästeautodes on juba kasutuses digikaardisüsteem, mis võimaldab digikaardil näha abivajaja asukohta, kõige kiiremini kohalejõudvaid abiosutajaid ja kiireimat kohalejõudmise teekonda. Järgnevate arendustega on koostöös politsei- ja piirivalveameti ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega SMIT kavas digikaardisüsteemiga liita ka politsei, kes kasutab  täna eraldiseisvat kaardirakendust.

Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhi Marti Magnuse sõnul on abivajaja jaoks kõige olulisem see, et abi tuleks võimalikult kiiresti. «Ühte numbrit on lihtsam meeles pidada ning näiteks liiklusõnnetuse korral kaob vajadus kaaluda, kuhu esmalt helistada. Inimelude päästmise ja juhtumite lahendamise vaates on aga kõige olulisem see, et kõik reageerivad osapooled on samas inforuumis. Kui tuleb teade raskete tagajärgedega sündmusest, siis saavad kõik üheaegselt tegutsema hakata  ning vajalikud jõud jõuavad sündmuskohale kiiremini,» selgitas Magnus.

Pärast häirekeskuse ja päästeameti viimaste uute ühishoonete valmimist Tartus ja Tallinnas töötavad nüüd kõigis häirekeskuse piirkondlikes keskustes ühistes töösaalides koos häirekeskuse kõnesid vastuvõtvad päästekorraldajad, kes saadavad välja kiirabi ja päästjad ning politseikorrapidajad, kes saadavad välja politsei.

Ühises inforuumis ja SMITi seadistatud innovaatilises töökeskkonnas paraneb nii elektrooniline kui ka vahetu suuline teabevahetus ning abi saatmise kiirus ja kvaliteet.   

Kõiki hädaabikõnesid võtab vastu häirekeskus. Ühele hädaabinumbrile üleminekut ette valmistades on häirekeskus kolme viimase aasta jooksul järk-järgult üle võtnud ka politseikutsetele vastamise numbril 110. Kõik häirekeskuse päästekorraldajad on välja õpetatud teenindama kõigi kolme valdkonna – kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnesid.

«Päästjad on pika ja keeruka ümberkorralduste perioodi jooksul saanud veenduda, et politseikõnede lisandumine häirekeskusele ja üleminek ühele hädaabinumbrile ei ole mõjutanud päästekutsete teenindamise taset,» ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

«Lisaks päästele saab häirekeskus vajadusel saata sündmuskohale  kiiresti ka kiirabi ja politsei. Ühel numbril ja ühtses süsteemis töötamine parandab komplekskutsete lahendamist, eriti oluline on see näiteks veeõnnetustele reageerimisel,» märkis Tammearu.

Politsei liitumises 112-süsteemiga näeb terviseameti peadirektor Tiiu Aro suurt kasu kiirabile. «Ühel numbril ja ühes inforuumis töötamine toob kaasa abivajaduse parema selgitamise, parema infovahetuse kiirabi ja politsei vahel ning ka parema koostöö sündmuskohal,» sõnas Aro. «Näiteks kui kiirabi patsient on agressiivne, saab kiiremini juurde kutsuda ka politsei, või saab maaslamavate patsientide puhul kiirabi ja politsei vahel jõudusid asjakohasemalt jagada. Riik saab ühtse hädaabisüsteemi korral abivajadusele adekvaatsemalt reageerida.»

Numbrile 110 helistajad suunatakse veel pikema aja jooksul automaatselt numbrile 112 ning keegi ei jää abita, kui ta helistab 110le. Inimestele jääb pikem ja mõistlik aeg ühe hädaabinumbri 112 teadvustamiseks. Peale pikemat üleminekuaega kaob number 110 kasutusest.

11. veebruar on Euroopa 112 päev, mil kõigis Euroopa Liidu riikides tõstetakse inimeste teadlikkust hädaabinumbrist 112 ning parandatakse seeläbi abi kättesaadavust. 112 on hädaabinumber kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks kogu Euroopa Liidus. Eesti tähistab Euroopa 112 päeva sel aastal üleminekuga ühele hädaabinumbrile 112.