Arnold Rüütel: mees üksi ei kujunda oma arvamust

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKRE auesimees Arnold Rüütel.
EKRE auesimees Arnold Rüütel. Foto: Liis Treimann

Eesti mees ei kujunda üksi oma arvamust perekonnast ja suhetest, vaid see kujuneb ühiskonna ja kultuuri ühismõjus, märkis endine president Arnold Rüütel, kommenteerides täna avalikustatud uuringut Eesti meeste kohta.

Rüütel pidas uuringu tulemusi väga huvitavaks. «Ma ei ole varem sellist analüüsi lugenud ega huvi tundnud ka teiste riikide uuringute vastu, näiteks Põhjamaade meeste või naiste kohta,» lausus ta.

«Ega mees üksi kujunda oma arvamust, arvamus kujuneb ühiskonna eetilistest arusaamadest, suurel määral meie kultuurist läbi põlvkondade. Kuivõrd on perekonda väärtustatud, ja ma arvan, et seda on tehtud,» ütles Rüütel.

«Aga kui üldiselt võrrelda, siis abielu protsent võrreldes Euroopa riikidega on Eestis üpris tagasihoidlik,» märkis Rüütel ja pidas selle põhjuseks mingit uut, ilmselt ajakirjanduse vahendusel tulnud mõttemalli.

Rüütel märkis veel, et mõiste mehest kui perekonna olulisest liikmest on viimasel ajal Eestis kuidagi hajutatud.

«Ma arvan, et küllap see analüüs on tõsiselt tehtud ja informatsioon nii saadud. See kuvand mehest pole halb, olgugi, et lehtedest võime lugeda, kui palju on sündinud lapsi, kelle eest hoolt ei kanta. Seda on ilmselt mõjutanud olukord, et tööd ei ole olnud,» arvas Rüütel.

Ta tõi esile, et ka Eesti poliitikud on vastu võtnud otsuseid, mida tehes pole mõtestatud ühiskonna arengut: «Riiki ei tule üles ehitada, tuginedes rahale, vaid nendele põhimõtetele, et me oleksime rahvana edukad. Seetõttu peaksime alustama abielu loomisest kuni laste kasvatamise, hariduse ja kultuuri edasiandmiseni. Et järgmised põlvkonnad suudaksid kasutada seda baasi, mis eelmised on loonud. Näiteks: üks põlvkond suutis taastada meie iseseisvuse, järgmine oleks pidanud seda ära kasutama, et see realiseeruks. Ühiskond peab jälgima, et uus põlvkond oleks teovõimeline ja suuteline meie oma riiki üle võtma,» rääkis Rüütel. 

Täna avalikustatud meesteuuring tõi välja Eesti mehe koondportree: keskmiselt 181 sentimeetri pikkune, pärast 35. eluaastat tõenäoliselt ülekaalus või koguni rasvunud. Tervisest ei hooli, aga haigused teda enda jutu järgi ei piina. Teenib üsna head palka, ent raha asemel väärtustab üle kõige armastust, perekonda ja oma kodu.

Püsipartneri leiab mees enamasti 34. eluaastaks. Oma paarisuhtega on täiesti või pigem rahul koguni 94 protsenti meestest. Kahte last soovib kindlasti 48 protsenti ja kolme last 34 protsenti meestest. Eraelus on ta kaasale üldiselt truu, aga 55. eluaastaks on tõenäoline mõni kõrvalehüpe.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles