Eelmisel aastal nii mõnestki tuulest räsida saanud Vene Teater – võlg, kuuldused trupi laialijooksmisest, sisemised vastuolud, mis kõik päädis lõpuks juhi vahetusega – on nüüd, 60. sünnipäeva hakul jalad alla saanud.
Vene Teater alustab juubelihooaega väärika raamatuga
4. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatrijuht Jaanus Kukk lubab, et algav juubelihooaeg tuleb põnev – lavale jõuab mitu uut lavastust, 12. detsembril üllatavad näitelejad publikut lava-show’ga, 31. detsembril on oodata suurejoonelist balli, kus külastajad saavad ringi käia kogu teatri majas, väljas on näitused, tuleb ka raadiosaade.
Jaanus Kukk, kui ametisse asusite, oli teater päris kehvas seisus. Mida olete ette võtnud?
Võib öelda, et teatri majanduslik seis on nüüd stabiilne ja saame oma tööd planeerida. See tähendab, et me ei rapsi enam iga päev rahakotis ega mõtle, kuidas homme vastu pidada.
Loodan, et selle aasta lõpuks saab selgeks ka teatri struktuur, kujunevad välja täpsed käsuliinid ning konkreetsed ülesanded. Samuti oleme kogu teatrimaja läbi käinud ja üht-teist ette võtnud – uuendanud ventilatsioonisüsteemi, paigaldanud signalisatsioone, teinud garantiiremonti.
Kuidas on lood teatri eelarvega?
Võib öelda, et oleme oma eelarvega balansis, ja kui suuremaid ettenägematuid kulutusi ei tule, siis peaks aasta lõpuks päris hästi olema. Tõsi, eelmistest aastatest kogunenud viis miljonit krooni võlga siiski jääb, sest praegu ei ole raha seda tagasi maksta. Loodetavasti saab see tasutud 2010. aasta lõpuks.
Kas uuel hooajal tuleb muutusi ka trupis?
Üks näitleja, Dmitri Ptšela lahkus omal soovil Moskvasse, tal olid selleks nii perekondlikud kui mitmed muud põhjused. Kuid juurde tuleb samuti noor näitleja Aleksandr Sinjakovitš, kes on õppinud nii Minski kui Peterburi teatriinstituudis.
Teatril on ka uus peanäitejuht. Mida temalt ootate?
Ootan Natalja Lapinalt visiooni, mis võiks teatri nüüdset palet muuta. Mitte et praegu midagi hullusti oleks, aga ma arvan, et riigi vähemuskeelne teater peaks olema oma repertuaaris mobiilsem, võimeline rääkima eri kultuuridega ja neid suhestama. Lähiajal peab igal juhul toimuma mingi mõtestamine. Tuleb mõelda läbi võimalused ja suunad, milline võiks Vene Teater olla 10 või 20 aasta pärast.
Lisaks repertuaarile tutvustati Vene Teatris eile ka Jelena Skulskaja eestvedamisel teatri 60 aasta juubeliks valminud kakskeelset raamatut «Kolmkümmend viis lavamonoloogi». Teoses räägivad Vene Teatri näitlejad ise sellest, kuidas nemad mõistavad teatrit, lava ja partnerlust, kõnelevad oma rollidest ja kohtumistest lavastajatega.
Lisaks kõigele sellele kavatseb Vene Teater uuel hooajal taastada teatri stuudio, kus esialgu hakkab ettevalmistusrühmas õppima 30 noort inimest.