Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep selgitab usutluses Postimees.ee’le, et sel aastal korraldatav avaliku teabe seaduse täitmise seire on esile toonud rea puudusi, mille peapõhjus näib olevat avaliku teabe teema koordineerimatus.
Viljar Peep: avaliku teabe seaduse rakendamisel ei ole peremeest
6. september 2010, 19:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas hiljaaegu kümnele muuseumile saadetud kiri, milles meenutate avaliku dokumendiregistri pidamise kohustust, on ettepanek või käsk?
Meie järelevalvetegevuse tulemusena avastatud avaliku teabe seaduse täitmise puudustele reageerimine reeglina ettepanekutega. Ettepaneku mittearvestamisel ettekirjutusega. Ettekirjutuse mittetäitmisel asutuse juhtide väärteo korras karistamisega. Kui seaduse vastu on selgesti eksitud, siis läbirääkimisruumi on vaid tähtaegades. Kui muuseum on riigiasutus, siis on dokregistri pidamine kohustus, mis kuulub täitmisele.
Mis ajaks peavad muuseumid dokumendiregistri looma?
Täpsustan, et dokregistrite seire ei hõlma sugugi vaid muuseume ning on praegu veel pooleli.
Tänase seisuga on vaadeldud ligikaudu 160 riigi- ja omavalitsusasutuse võrgulehti. Ning tänase seisuga on asutustele edastatud 38 ettepanekut puuduste kõrvaldamiseks ning veel rohkem on koostamisel.
Kellele ja milleks on avalikku registrit vaja?
Asutuse dokumendiregister on internetipõhine nimistu asutuse kirjavahetusest, sõlmitud lepingutest ja koostatud õigusaktidest. Selle abil saab inimene hõlpsasti ülevaate sellest, mis teavet antud asutuses üldse olemas on. Dokregistrist nähtub ka, millised juurdepääsupiirangud on sellele kehtestatud. Ning kui konkreetne dokument on olemas digitaalkujul ja tal ei ole juurdepääsupiiranguid, peab ta olema kodanikule arvuti hiireklõpsuga avatav. Nii ei pea ei kodanik ega ametnik end vaevama teabenõude esitamisega ega sellele vastamisega.
Milliseid puudusi olete seiretega avastanud?
Varasematel aastatel on AKI avaliku teabe piirdunud kaebuste ja vaiete lahendamisega, et inimesed nõutud teabele ligi pääseks. Seire on aga inspektsiooni enda algatusel toimuv võrdlev audit. Keskendume kindlale temaatikale ja kontrollime võrdlevalt üle palju asutusi korraga. Eelmisel aastal viisime läbi kolm seiret: struktuurfondidest euroraha jagamise kajastamine asutuste võrgulehtedel, kontakt- ja personaliteabe kajastamine riigi keskasustuste võrgulehtedel ning kontakt- ja personaliteabe kajastamine kõigi 227 omavalitsuste võrgulehtedel. Kõige enam puudusi ilmnes viimatinimetatud alal, see oli ka kõige mahukam. Seetõttu tegime tänavu järelseire, 114 omavalitsusele saatsime täiendavad ettepanekud ja soovitused.
Jätkame seiretega asutuste dokumendiregistrite alal. Samuti seirame, kuidas kodanik näeb asutuste võrgulehtedelt, milliste avalike teenuste osutamist korraldab ja rahastab see asutus äriühingute ja teiste eraõiguslike isikute kaudu.
Loomulikult tegeleme seirete kõrval endiselt ka üksikkaebuste ehk vaietega. Oleme nö ombudsmaniks või õigusvahemeheks kodanike ja asutuste vahelistes vaidlustes avaliku teabe kättesaadavuse alal.
Millise üldise hinnangu annate riigiasustustele avaliku teabe seaduse nõuete täitmisel? Millised on peamised puudujäägid?
Pilt on väga kirev. Peapõhjus näib olevat avaliku teabe teema koordineerimatus ehk peremehetus. Ilma praktika tervikliku analüüsimiseta, ilma juhendmaterjalideta ja koolituseta ei kipu ükski asi autopiloodi põhimõttel ise liikuma. Isegi siis, kui seaduse täitjateks on ametiasutused.
Ning palju hädasid põhjustab ka nõrk IT-alane koostöö. On totrus, kui iga riigiasutus ja omavalitsus peab eraldi nokitsema ja raha kulutama IT-lahenduste alal, mis on kõigile neile ühesuguste nõuetega: dokumendihaldussüsteemid ja teabe avaldamine internetis.
Millised on karistused?
Kui asutus ei täida meie ettekirjutust avaliku teabe alal, siis on meil õigus karistada asutuse juhti või asjaajamise korraldamise eest vastutavat ametiisikut rahatrahviga kuni 18 000 krooni. Järelevalvetegevuse takistamise eest – kui näiteks eiratakse meie järelepärimisi või meile valetatakse järelevalve käigus – võime süüdiolevat ametiisikut karistada veel eraldi kuni 18 000 krooniga.
Minu ametiajal on inspektsioon avaliku teabe seaduse ajal teinud asutustele küll sadu ettepanekuid ja ettekirjutusi, kuid ei ole määranud ühtki trahvi. Tõsi, mitme asutuse juhile on tulnud üle selgitada, et trahv tuleb. Ja mitte asutuse eelarvest, vaid tema isiklikust rahakotist. Selle peale on ettekirjutus alati kiiresti täidetud.
Mitmed meie otsused on tänaseks läbinud kohtuvaidlused. Näiteks on mitu omavalitsust tänaseks kohtulahendi abil aru saanud, et avaliku raha kulutamine või avalike teenuste osutamine kuulub avaliku teabe seaduse alla ka siis, kui need on äriühingutele delegeeritud.
Mis asutused käivad avaliku teabe seaduse alla?
Avaliku teabe seadus kehtib täies ulatuses kõigile riigi- ja omavalitsusasutusele. Samuti avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.
Osalt peavad teda rakendama ka eraõiguslikud isikud (äri- ja mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad). Neile kehtib seadus selles osas, mis osas nad teostavad avalikku võimu, täidavad avalikke ülesandeid või kasutavad avalikku raha. Seega näiteks hariduse, lastehoiu, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande või jäätmekäitluse alal.
Monopoolses või domineerivas seisundis ettevõtteile kehtib avaliku teabe seadus samuti osaliselt: neile saab vastavate teenuste ja hindade osas teabenõudeid esitada.