Kevadsemestri esimese kahe nädala jooksul on saanud ligikaudu 3600 üliõpilast jaatava vastuse vajaduspõhise õppetoetuse taotlusele. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimused muutusid üliõpilastele soodsamaks.
Õppetoetuse taotlemise tingimused muutusid soodsamaks
15. veebruar 2015, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vajaduspõhise õppetoetusega aitab riik majanduslikult vähem kindlustatud perekondadest pärit üliõpilasi. Taotluse võivad esitada ka üliõpilased, kes kahtlevad, kas nad vastavad kõigile tingimustele. Taotlusi saab esitada riigiportaalis Eesti.ee terve semestri vältel.
Kevadsemestril muutusid vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimused üliõpilastele soodsamaks. Toetuse saamiseks vajalik õppekoormuse nõue ei ole enam nii range. Taotleja peab täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses. Varem jäid õppetoetusest ilma kõik need üliõpilased, kes ei täitnud õppemahtu 100-protsendiliselt.
Taotleja sissetuleku ülempiir pereliikme kohta on nüüd 329 eurot varasema 299 euro asemel. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus ei muutu ja jääb endiselt vahemikku 75-220 eurot.
Lisandus vajaduspõhine eritoetus
Kevadsemestril lisandus uus toetusliik - vajaduspõhine eritoetus, mille suurus on 135 eurot kuus. Eritoetust saavad taotleda üliõpilased, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on riigiportaalis tagasi lükatud põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid on märkimisväärselt vähenenud just viimasel ajal.
Vajaduspõhist eritoetust hakkavad määrama ja maksma õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Kõrgkoolid saavad võtta aluseks üliõpilase ja tema pereliikmete viimase kolme kuu sissetuleku. Samas võivad õppeasutused kehtestada ka muid tingimusi, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisega. Ka vajaduspõhise eritoetuse saamiseks peab üliõpilane täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses. Täpsemat infot vajaduspõhise eritoetuse taotlemise korra kohta saavad üliõpilased oma õppeasutusest.
Üliõpilasel ei ole õigust saada samaaegselt vajaduspõhist õppetoetust ja vajaduspõhist eritoetust.
Taustainfo vajaduspõhise õppetoetuse kohta
Lisaks ülalkirjeldatud muutunud tingimustele peab vajaduspõhise õppetoetuse taotleja vastama ka varem kehtinud tingimustele: tema õpingud ei ole ületanud õppekava nominaalkestust; õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles; taotleja peab olema Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel.
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust. 2014/2015. õppeaastal võetakse aluseks 2013. aasta tuludeklaratsiooni andmed.
Toetuse suurus on: 220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli kuni 82,25 eurot; 135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 82.26 - 164.5 eurot; 75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 164.51 - 329.0 eurot.
Üliõpilase pereliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt rahvastikuregistrist ja maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed saab riigiportaal Eesti Hariduse Infosüsteemist.
Taotluse saab esitada Eesti.ee portaali kaudu viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.
Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus 2013. aasta sügisel kõrgkooli astunud üliõpilastele. Lisainfo vajaduspõhise õppetoetuse kohta leiab siit.