Endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste selgitas, et Anna-Maria Galojan võib pöörduda küll Strasbourgis paikneva inimõiguste kohtu poole, kuid Maruste seal Galojanile edu ei ennusta.
Maruste: Galojanil ei oleks Euroopa inimõiguste kohtus lootust
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. veebruar 2015, 17:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 1998 kuni 2010 Eestist nimetatud kohtunikuna Euroopa inimõiguste kohtus (EIK) töötanud Rait Maruste ütles, et väljasaadetav võib teoreetiliselt vaidlustada oma väljasaatmise EIKs.
«Kuid see omab mingit eduvõimalust siis, kui on ohus tema elu või võidakse teda piinata, ebainimlikult ja alandavalt kohelda või karistada või on selles riigis teadaolevalt võimalik õigusriikluse räige eiramine. Ükski neist põhjustest ei tule Eesti puhul kõne alla, seega Galojanil pole Strasbourgis mingit võimalust ning EIK artikkel 39 kohaldamisele ei kuulu,» selgitas Maruste.
Välisministeerium täpsustas, et inimõiguste kohtusse kaebuse esitamise alused ja nõuded on kõikides riikides ühesugused. Kaebuse esitamine ja menetlusse võtmine EIKs ei peata automaatselt riigisisese kohtu otsuse jõustumist. EIK võib taotluse alusel või omaalgatuslikult kohaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kohtureegli number 39 alusel. Kohus rakendab esialgset õiguskaitset ainult väga konkreetsetel tingimustel, nimelt siis, kui esineb konventsiooni tõsise rikkumise oht. Suur osa esialgse õiguskaitse taotlustest ei ole asjakohased ning neid ei rahuldata.
Ka ei võidaks Galojan taotluse esitamisel kuigi palju lisaaega, kuna Maruste sõnul ei võtagi taotluse läbivaatamine väga palju aega, erimenetluse korral kulub vaid paar päeva.
«Hetkel saame me öelda nii palju, et Anna-Maria Galojani Eestisse jõudmine sõltub Suurbritanniast ning Eesti on valmis vastava teavituse saabumisel koheselt äratoomise korraldama ning vangla kinnipeetava vastu võtma,» ütles justiitsministeeriumi pressinõunik Maria-Elisa Tuulik reedel.
Täpset teavet Galojani transportimise kohta ministeerium anda ei saa.
«Isikute konvoeerimiseks on omad reeglid, mida kõik konvoimeeskondadesse kuuluvad ametnikud peavad täitma, kuid neid ei saa turvalisuse kaalutlustel avaldada, nagu ei avaldata tavapäraselt ka konvoi toimumise aega, marsruuti ja muid konvoeerimisega seonduvaid aspekte,» lisas Tuulik.
Briti kõrgem kohus otsustas Anna-Maria Galojani viimast palvet mitte arvesse võtta, teatas jaanuari lõpus Postimehele Briti kohtuameti pressiesindaja Russell Hayes.
«Suurbritannia protsess on sellega lõppenud, kuid ta võib veel Euroopa inimõiguste kohtusse edasi kaevata,» ütles Hayes.
Galojani viimane õlekõrs oli Briti kohtunikele tõestada, et tema juhtum on seotud «üldise avaliku huviga». See lükati tagasi. Samas on justiitsministeeriumini jõudnud teistsugune info. Pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul võib Galojan otsustuse siiski vaidlustada kõrgemas kohtus.
Galojan kaebas Eestile loovutamise otsuse edasi kaks korda. Esimesel korral oli ettekäändeks tervis, teisel avalik huvi. Kui ta oleks suutnud tõestada, et tema juhtum on ühiskondlikult tähtis, oleks tal veel jäänud võimalus Londonisse kauemaks jääda.
Harju maakohus karistas Galojani ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest ta peab vanglas ära kandma viis kuud, lisaks tuleb tal maksta tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks viivised summas 17 658,17 eurot.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) eksjuht Galojan mõisteti 2011. aastal süüdi ligi 60 000 euro omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises.