Riigikogu võttis täna koosseisu eelviimasel korralisel istungil vastu apteegikorralduse muudatused, mille kohaselt tuleb viie aasta jooksul lahutada ravimite jae- ja hulgimüük ning viia apteegid proviisorite omandusse.
Riigikogu kiitis heaks apteegireformi
18. veebruar 2015, 18:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse poolt hääletas 49 riigikogu liiget kõigist fraktsioonidest ning selle vastu olid reformierakondlased Arto Aas, Kalev Kallemets ja Rein Lang. Hääletusel ei osalenud 27 ja istungilt puudus 22 saadikut.
Seaduse vastuvõtmist tervitas õhtul Eesti Proviisorite Koda, kelle hinnangul annab apteegireform võimaluse integreerida apteegisüsteem taas tervishoiusüsteemi ja muuta apteegid suure äri huvidest sõltumatuks. «Sellega hoitakse ära ka sektori kriis, mille saabumine oleks liberaalse apteegituru korral vältimatu,» teatas koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.
Tema sõnul on apteekrite omandipiirang sama oluline kui perearstidel, sest nii apteekritel kui perearstidel on patsientidega usaldussuhe, mis vajab liigse kasumijahtimise eest kaitset. «Proviisor on parim apteegiomanik, kuna tema ärihuve tasakaalustab kutse-eetika ja ülikoolis antud vanne kaitsta patsienti. Omandipiirang ei ole mingil juhul uus turulukk, kuna uute apteekide asutamine on vaba,» märkis Alamaa-Aas, kelle sõnul toovad muudatused kaasa konkurentsi elavnemise turul.
Samuti annab omandipiirang tema sõnul maa-apteekidele kindluse jääda püsima, kuna surve tööjõu ülemeelitamiseks linnadesse väheneb. «Linnades prognoosime apteekide muutumist suuremaks, mistõttu neile jagub rohkem personali, et arendada apteeki ja pakkuda erinevaid vajalikke lisateenuseid,» lisas proviisorite koja juht.
Riigikogus täna vastu võetud seaduse kohaselt tuleb üldapteegi tegevusload uute tingimustega vastavusse viia 1. aprilliks 2020.
Sellest ajast alates peab proviisorile kuuluma apteegis vähemalt 51-protsendiline osalus ja valitsev mõju, kusjuures suure nõudlusega piirkonnas ehk 4000 või enama elanikuga asulas võib osanikele kuuluda kuni neli üldapteeki. Apteekide arv väiksema elanike arvuga asulates ei ole piiratud. Nii eraõiguslikus juriidilises isikus enamusosalust omav kui ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev proviisor peab töötama juhatajana vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis.
Samuti näevad muudatused apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette lahenduse, kus edukamate linnaapteekide omanikud peavad hakkama vajadusel apteeke pidama ka maal. Seaduse järgi peab kohalik omavalitsus esmalt otsustama, kas piirkonda oleks vaja üldapteegi struktuuriüksust ehk haruapteeki või apteegibussi või korraldatakse elanikele ravimiabi piisavalt tõhusalt näiteks internetiapteegi kaudu. Kui lähim apteek jääb vähemalt 2000 elanikule kaugemale kui 30 kilomeetrit, võib omavalitsus nõuda apteegi struktuuriüksuse asutamist.
Üldapteegi struktuuriüksuse asutamise kohustuse paneb apteegiteenuse osutajale seaduse kohaselt ravimiamet. Amet valib teenuseosutaja nende seast, kel on Eesti suuremates linnades vähemalt 10 apteeki ja kelle tegevus on kõige tulusam. Struktuuriüksuse asutamise kohustus määratakse muudatuste järgi kuni viieks aastaks ning see tuleb täita 180 päeva jooksul. Vastasel juhul võib apteegiomanik jääda tegevusloast ilma.
Küsimusele, mitmel omavalitsusel tekib muudatuste jõustumisel õigus taotleda endale apteegi struktuuriüksust, vastas sotsiaalkomisjoni kuuluv reformierakondlane Aare Heinvee eelnõu esimesel lugemisel, et praegu ilmselt mitte ühelgi. «See eelnõu on väga selgelt preventiivse iseloomuga. Kui me võtame üldse maa-apteegid või teise tähendusega vähese nõudlusega piirkondade mõttes, siis neid võib olla hinnanguliselt 150 apteeki, millest 50 on jätkusuutlikud, 50 ohustatud ja 50 on tegelikult jätkusuutmatud. Et sealt edasi minna, kui juhtub niisugune olukord, et jäävad tühjaks, siis tekib võimalus seda seadust rakendada,» ütles Heinvee toona.
Ravimiseaduse muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.