Õpilasesinduste liit tõdes, et spikerdamine on koolides üsna levinud ning pakkus, et selle vähenemiseks võiks lubada kontrolltöödes kasutada mõningaid õppematerjale või hinnata enam rühmatööd.
Õpilasliit: spikerdama ajab faktikeskne õpe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Spikerdamine ei ole tavaline asi, aga ta on siiski levinud koolides,» tõdes õpilasesinduste liidu hariduspoliitika valdkonna juht Edgar Rootalu.
Spikerdamise põhjusi võib olla mitu, õpilasesinduste liit pidas kõige olulisemateks aga neid kolme: laiskus õppida aine selgeks; aine tegelikult ei huvita õpilaste või siis pole õpetaja selle olulisust piisavalt põhjendanud; ei jõuta õppida, sest õppekoormus on liiga suur.
«Viimast peame peamiseks põhjuseks faktikeskse ja riigieksamitele suunatud õppe tõttu,» sõnas Rootalu. «Sest spikrisse läheb enamasti kirja mõni fakt, valem või skeem.»
Samas tõdes Rootalu, et spikri valmistamine aitab kindlasti ainet paremini meelde jätta, sest see on ju õpiku või vihiku läbitöötamine.
Spikerdamist võiks tema hinnangul vähendada näiteks see, kui õpetajad põhjendaksid selgemini ära aine vajalikkuse edaspidises elus. «Samuti ka see, et lubataks ikkagi mingeid õppematerjale kasutada kontrolltöö või tunnikontrolli puhul ning soodustataks enam rühmatööd ja ka kollektiivset hindamist,» sõnas Rootalu.
«Laiemalt oleks aga vaja lõpetada ära vaid pingeridu tootvate riigieksamite nõudmine ja kehtestada nende asemel õpilase küpsust, potentsiaali ja huvisid esiletoovad küpsuseksamid,» leidis ta.
Postimees.ee küsitlusele vastanud lugejatest tunnistas 95 protsenti, et on spikerdanud.