Täna kaitseväe toetuse väejuhatuses aset leidnud Vabariigi aastapäevale pühendatud rivistusel annetasid Afganistanis teeninud kaitseväe logistikaveteranid toetuse väejuhatuse lipule mälestuslindi.
Veteranid annetasid kaitseväe toetuse väejuhatuse lipule mälestuslindi
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
20. veebruar 2015, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toetuselemendi ülem kapten Riho Juurik meenutas, et kaitseväele algas ISAF missioon 2003. aastal, esimese demineerimismeeskonna väljasaatmisega ja lõppes 2014. aastal viimase logistikaüksuse ning staabiohvitseride naasmisega.
«Kinnitan toetuse väejuhatuse lipule mälestuslindi Afganistani missioonil osalenud veteranide, kõigi missiooni toetanute ning seal langenute mälestuseks. Olgu see lint tunnustuseks logistikute panusele ja innustuseks tuleviku tegudele,» ütles lipule lindi kinnitanud Juurik.
Toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe rääkis Suur-Sõjamäe riviplatsil oma kõnes sõjaväelogistikute olulisusest Eesti iseseisvuse saavutamisel 97 aastat tagasi. «Vabariigi aastapäeval peame meenutama neid Varustusvalitsuse võitlejaid, kes andsid oma panuse Eesti riikluse loomisse läbi ennastsalgava teenistuse, mis tagas Rahvaväe vajaliku varustuse ja relvastusega. Need kangelased väärivad meenutust, kuni kestab Eesti Vabariik,» ütles ta.
Rivistusel andis toetuse väejuhatuse ülem auastmekõrgendust saanud kaitseväelastele üle uued auastmetunnused ning tunnustas eeskujuliku töö ja teenistusega silma paistnud väejuhatuse teenistujaid. 2002. aastal taasloodud kaitseväe toetuse väejuhatus, mis kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus, on 21. novembril 1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe muusikaga.
Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist, logistikapataljonist ja logistikakoolist, teatas kaitseväe peastaap.
Toetuse väejuhatuse ülesandeks on ka rahvuslike toetuselementide (NSE) ettevalmistamine, mille põhiülesanneteks on tagada Eesti kontingendi varustamine kõige sõjalises operatsioonipiirkonnas vajaminevaga ning kasutusel oleva tehnika hooldamine ja remont. Afganistanist naasis viimane rahvuslik toetuselement 2014. aastal.