Särgava: kohtunikud on kaadrinappuse tõttu tööga ülekoormatud

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtu esimees Helve Särgava
Harju maakohtu esimees Helve Särgava Foto: Peeter Langovits

Harju maakohtu esimehe Helve Särgava kinnitusel on kohtunikud kaadrinappuse tõttu tööga üle koormatud, mistõttu esineb ka olukordi, kus uute süüasjade istungite algusajad lükatakse mitmete kuude taha.

Särgava sõnul jagatakse kohtumenetlusse jõudnud süüasjad kohtunike vahel võrdselt arvestades kohtunike spetsialiseerumist. Tänavu esimesel poolaastal on näiteks igale Harju maakohtu kohtunikule jagatud ligi 100 kriminaalasja, kusjuures paljud neist on paljude süüdistatavatega ning materjalimahukad. See tähendab, et ühe süüasja arutamine võib kesta mitu kuud.

«Kohtuistungite määramise pikad tähtajad ongi tingitud eelkõige just kohtunike hõivatusest ning teatud osas ka sellest, et kohtuistungi toimumise ajad tuleb kooskõlastada kohtumenetluse pooltega ehk prokuröride ja advokaatidega,» selgitas Särgava BNSile.

Tema sõnul on täiesti selge, et mõistetav karistus täidab oma eesmärgi, kui see määratakse võimalikult kiiresti pärast kuriteo toimepanemist. «Samas kui isik mõistetakse õigeks, on samuti väga oluline, et see saab toimuma kiiresti pärast süüdistusakti kohtusse saabumist,» ütles Särgava.

Tema sõnul on kohtunikud tööga üle koormatud pidevalt täitmata töökohtade tõttu. «Praegu on Harju maakohtus üheksa vakantset kohtuniku ametikohta,» tõi Särgava välja.

Istungite määramisel kaugemasse tulevikku mängib rolli ka kohtuasjade suur arv, nende mahukus ning menetluse katkematuse printsiip, mis tähendab, et enne ühe asja menetlemise lõppu ei saa kohtunik reeglina uue asja arutamist alustada.

Särgava sõnul on kohtunikel endil raske kohtumenetluse kiirust tõsta. «Võin kinnitada, et kõik minu kolleegid töötavad nii kiiresti ja intensiivselt kui see on inimloomusele võimalik,» lisas Särgava.

Süüasjade kuhjumine on probleemiks kohtutes üle Eesti. Näiteks saatis Lääne ringkonnaprokuratuur Taastusravikeskuse Estonia ametikuritegudes süüdistatava eksjuhi Vello Järvesalu kohtu alla juba mullu septembris, esimene istung toimus aga alles teisipäeval.

Pistisesüüdistuse saanud Tallinna linnaametniku Ivo Parbuse süüasi läks prokuratuurist kohtu poole teele mullu detsembris, esimene istung on pandud paika aga järgmise aasta jaanuariks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles