Sellest aastast on vangistusest hoidumine kuriteona karistatav

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anna-Maria Galojan kohtusaalis.
Anna-Maria Galojan kohtusaalis. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Kui Anna-Maria Galojani karistust Londonisse põgenemine ei mõjuta, siis käesoleva aasta algusest jõustunud karistusseadustiku muudatustega on vangistusest hoidmine selgesõnaliselt kuriteona karistatav.

Anna-Maria Galojan pidi Tallinna vanglasse ilmuma 7. veebruaril 2012. aastal kell 10, kuid sinna naine ei tulnud. Justiitsministeerium teatas siis, et esitab Tallinna vangla politseile taotluse naise sundtoomiseks ja politsei hakkab naist taga otsima.  

Galojan oli selleks ajaks juba Londonisse sõitnud ja teatas avalikult, et ei kavatse niipea Eestisse naasta.

Vanglasse oma karistust kandma jõudis naine eile, kolm aastat esialgsest tähtajas hiljem.

Aastaid tagasi omastamise eest vangi mõistetud Galojanil käis Londonis järel kolm politseinikku ning konvoeerimine läks maksma kokku 4267 eurot, kirjutab ERRi uudisteportaal. Kolm politseinikku - kaks naist ja üks mees - tõid Galojani Londonist Tallinnasse läbi Helsingi.

Sellest hoolimata ei ole aga muutunud tema karistus – kohus karistas teda ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega, millest tuli tal vanglas kohe ära kanda viis kuud. Londonisse põgenemine seda ei muutnud. Ka ei pöörata täitmisele kogu karistust.

Justiitsministeeriumi pressinõunik Maria-Elisa Tuulik ütles, et juba kord mõistetud ja jõustunud vangistust on võimalik pikendada üksnes uue kuriteo eest mõistetava karistusega liitmise korral.

«Alates käesoleva aasta algusest jõustunud karistusseadustiku muudatustega on vangistusest kõrvale hoidmine selgesõnaliselt kuriteona karistatav. Kas käesoleval juhul on alust kriminaalmenetluse alustamiseks vangistusest kõrvalehoidmise eest, saab kaaluda ja põhjendada prokuratuur,» ütles Tuulik.

Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kadri Tammai ütles, et muudatus hakkas kehtima sellest aastast ja see rakendub uute vaidluste puhul, kuid Galojani karistusest hoidumise eest enam tagantjärgi karistada ei saaks. «Kaebemenetluse ajal on siseriiklik seadusandlus lihtsalt muutunud,» ütles Tammai.

Kui keegi täna samamoodi käituks nagu Galojan aastaid tagasi, siis oleks teda võimalik aga karistada, kinnitas Tammai.

Galojan mõisteti nii Harju maakohtus kui Tallinna ringkonnakohtus süüdi suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning kohus karistas teda ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda viis kuud. Lisaks tuleb tal maksta tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks viivised summas 17 658,17 eurot. Riigikohus Galojani kaitsja Sven Sillari kaebust menetlusse ei võtnud, seega jõustus kohtuotsus ning Galojan pidi karistust kandma asuma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles