Alates 1998. aastast Euroopa Inimõiguste Kohtus Eestit esindanud endine riigikohtu esimees Rait Maruste (56) võib Reformierakonna ridades kandideerida tuleva aasta märtsis riigikokku.
Tippkohtunik Rait Maruste vahetab talaari poliitika vastu
8. september 2010, 00:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta lõpus saab aastail 1992–1998 riigikohtu esimeheks olnud Marustel täis aeg Euroopa Inimõiguste Kohtus, kus ta on olnud kokku 12 aastat. Postimehe andmetel on tema järgmiseks eesmärgiks astuda üles Eesti poliitareenil.
Mees ise ei tõtanud kuuldusi tagant õhutama, vaid lausus klassikasse kuuluvad sõnad: «Ei kinnita ega lükka ümber.»
Samas nentis Maruste tõsiasja, et tema ametiaeg lõpeb ja ta tuleb Eestisse tagasi.
«Ja ma ei ole veel nii vana, et pensionile minna ja lambaid kasvatada, seepärast on teatud ettevalmistusi tehtud ja jutte räägitud,» ütles ta. «Eestis saan kindlasti Eestile kasulikum olla kui siin suures rahvusvahelises masinavärgis, millest ma ka parasjagu tüdinud olen. Kui mu teeneid vajatakse, siis ma kindlasti annan endast parima.»
Maruste poliitikasse tuleku juures spekuleeritakse kõige enam Reformierakonna nimega. «Ei kinnita ega lükka ümber,» muigas ta taas.
Samas tunnistas Maruste, et kuna ta on üle 12 aasta tegelnud liberaaldemokraatlikul maailmavaatel põhinevate asjadega ehk inimõiguste, inimeste põhivabaduste kaitse ja konstitutsionalismiga, siis on spekulatsioonid kooskõlas tema senise tegevusega.
Maruste külastab Eestit juba sel nädalal, sest reedel esineb ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna õppehoones ettekandega avalikul debatil «Üleminekuaeg ümber – kas Eesti Vabariigi põhiseadus vajab korrastamist ja kaasajastamist?». Pikema repliigiga astub seal üles ka tema võimalik tulevane erakonnakaaslane justiitsminister Rein Lang.
Maruste ettekanne lähtub arutlusest, et kui põhiseadusi koostatakse murranguaegadel, kas siis üleminekuaja möödudes peaks ka põhiseaduse välja vahetama.
«Vaja pole mitte uut riigikorralduse mudelit ja sealt ka uut põhiseadust, vaid olemasoleva korrastamist ning kooskõlla viimist muutunud olude ja saadud kogemustega,» leidis ta. «Põhiseadus ei või elust maha jääda ja muutuda ebaadekvaatseks, pelgalt sõnadeks paberil, kui elu käib muude reeglite alusel.»
Maruste hinnangul peaks põhiseadus olema tõhus igameheõigus, mida kõik mõistavad ja kasutavad ning mis sisaldab parimat demokraatlikust Euroopast. Samas peab see tema hinnangul suutma säilitada ja kaitsta Eesti riiklikku identiteeti ning hoidma võimu ja iseotsustamise meie endi kätes ja oma õiguse alusel.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles, et Marustel oleks nendega liituda hea võimalus riigikokku pääseda.
«Olen temaga mitmel korral kohtunud ja mul oleks küll väga hea meel, kui nii väljapaistev õiguse asjatundja ja ühiskondlikult aktiivne inimene meiega liituks,» ütles Reformierakonna peasekretär.