Kaitseväe juhataja: Narva paraad on minu jaoks eriline

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe juhataja kindralleitnent Riho Terras. Pildil on ta veel kindralmajori auastmetunnustega.
Kaitseväe juhataja kindralleitnent Riho Terras. Pildil on ta veel kindralmajori auastmetunnustega. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kaitseväe juhataja Riho Terras rääkis Vikerraadio «Jutusaates», et tänavu Narvas toimuv vabariigi aastapäeva paraad on eriline, kuna kindralleitnant on ise sealt pärit. Narvas on sündinud ka tema isa.

Terras rääkis «Jutusaates», et veebruar on ühest küljest nii eriline kui ka pingeline aeg.

«Kaitseväe paraad on kaitseväe jaoks väga oluline sündmus – näitame, mis aasta jooksul toimunud on,» rääkis Terras, kes peab ise paraadil ka kõne. Seetõttu tunnistab ta, et vabariigi aastapäeva tähistamine on tema jaoks väga töine ja pingeline.

See, et tänavu toimub paraad Narvas, on Terrase jaoks väga eriline. «Juba rahvastiku koosseis on seal teistsugune, aga minu jaoks on eriline sellepärast, et see on kodukant – olen seal kasvanud ja sündinud. Isa on Narvas sündinud, seetõttu on see konkreetselt eriline ka minu jaoks,» rääkis Terras.

Tänavu veebruaris ülendas president Terrase kindralleitnandiks.

«See on väga suur au ja tunnustus, võtan seda tunnustust kogu kaitseväe viimaste aastate tegevusele. See ei ole auaste ainult mulle,» tunnistas Terras.

Ta rääkis, et otsustas 1991. aastal minna ohvitserikursustele, kuid vanemad selle üle esialgu kuigi rõõmsad ei olnud.

«Isa suhtus positiivselt fakti, et tahan ohvitserikursustele minna, aga see, et ma jätan ülikooli pooleli, sellega väga rahul ei oldud. Mina ei kahetse praegu ja mu lähedased ka mitte.»

Ajalooteaduskonnas jätkas ta tol ajal kaugõppes. «Eesti riik tahtis kaitsmist. Johannes Kert ütles, et kõik normaalsed inimesed lähevad ja ma läksin ka.»

Ei pea hirmutamist õigeks

Terras rääkis, et inimeste suhtumine kaitseväkke on muutunud aasta-aastalt positiivsemaks. «Seda tunnetab tänaval inimestega suheldes. See (kaitsevägi – toim.) ei ole hirmutav ja kummaliste inimeste kamp, vaid see on osa ühiskonnast. Eks praegune hirmu õhutamise tendents meedias on tekitanud teatud kartusi ühiskonnas, aga kõike peab võtma rahulikult, peab ohtudega arvestama, aga ei tohi tekitada paanikat,» rääkis Terras.

Tema sõnul on kõige tähtsam see, et Eesti inimesed ise oma riiki usuksid.

«Meil on aasta-aastalt läinud paremaks. Inimesed ütlevad, et riigil ei lähe hästi, aga kui küsitakse, kuidas sul endal läheb, siis vastatakse, et täitsa hästi. Oleme õigel teel ja teinud kiireid edusamme.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles