Järva maavanem Alo Aasma esitas taotluse toetuse eraldamiseks vabariigi valitsuse reservist seoses Sargvere kortermaja põlenguga. Tänasel valitsuse istungil otsustati maja taastamiseks eraldada 34 000 eurot.
Riik annab Sargvere põlenguohvritele 34 000 eurot
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
26. veebruar 2015, 13:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus otsustas eraldada 34 000 eurot põlema süttinud Sargvere kortermaja katuse parandamiseks.
18. veebruaril kella 13 paiku lahvatas põlema Paide vallas Sargvere külas kolmekorruseline kortermaja. Kustutustööd lõppesid alles kell 17.01. Tules hävis hoone katus, paljud korterid said suitsu- ja vee kahjustusi. Vähem kahjustada said esimese ja teise korruse äärmiste trepikodade korterid, teatas päästeamet.
Järva maavanem Alo Aasma kirjutas peaminister Taavi Rõivasele ja siseminister Hanno Pevkurile taotluse toetuse eraldamiseks vabariigi valitsuse reservist.
Aasma kirjutas, et tulekahju avastati keset päeva, mil paljud olid tööl või koolis. Hoone viilkatus on hävinenud täielikult, veekahjustusi on saanud kõik korterid ning tõsiseid kahjustusi on saanud ka elamu elektrisüsteem. Hetkel viibivad põlengupaigas veel eksperdid, kes uurivad, kui suuri kahjustusi on saanud hoone paneelid ja kandekonstruktsioonid.
Maavanema hinnangul on tegemist kohalikul tasemel katastroofiga. Esmaste kalkulatsioonide kohaselt läheks maavanema kinnitusel korterelamule uue katuse rajamine ja elektrisüsteemi korrastamine maksma 94 000 eurot, mis käib Paide vallale üle jõu, ühistust rääkimata. Vald ja ühistu küll koguvad annetusi, kuid maavanema sõnul on selge, et omal jõul ei suudeta maja taas elamiskõlbulikuks saada, sest ka kindlustuselt pole suurt abi oodata (kindlustatud olid üksikud korterid).
Seetõttu pöörduti valitsuse poole ning taotleti kolmandiku kulude katmist valitsuse reservi kaudu, mida maavanem pidas ainuvõimalikuks lahenduseks.