OECD soovitab valitsusel vähematele eesmärkidele keskenduda

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivase valitsus pidas eile viimase istungi enne valimisi.
Taavi Rõivase valitsus pidas eile viimase istungi enne valimisi. Foto: Tairo Lutter

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) esitles täna Eesti ja Soome kohta valminud ühisraportit riigivalitsemise korraldusest ja piiriüleste e-teenuste arendamisest ning soovitab suurendada valitsuse paindlikkust oma ressursside kasutamisel ja alustada piiriüleste e-teenuste pilootprojektide läbiviimist.

Raport analüüsib Eesti ja Soome riigivalitsemise korraldust ning annab soovitusi piiriülese e-valitsemise alase koostöö edendamiseks Eesti ja Soome vahel.

«Pärast majanduskriisi ületamist viis aastat tagasi oli tunne, et rohkem väljakutseid ees ei ole. Täna teame, et uusi väljakutseid on küllalt,» ütles peaminister Taavi Rõivas täna Teaduste Akadeemias raporti tulemuste tutvustamise eel peetud kõnes.

Rohkem paindlikkust

Raporti esimene, riigivalitsemist puudutav osa tõi esile Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide arendamise süsteemi kui positiivse näite ühtse meeskonna loomisest. Küll aga nähtus analüüsist, et on nii mõnigi asi, mida Eesti saaks riigivalitsemise osas parandada.

Sealhulgas peaks raporti kohaselt valitsus paremini fokusseerima strateegilisi eesmärke – kui praegusel valitsusel on olnud kolm keskset eesmärki, tööjõumaksude alandamine, julgeolek ja laste vaesuse vähendamine, siis näiteks eelmisel valitsusel oli neid 55. Just kolm kuni viis suurt eesmärki on OECD hinnangul paras.

Foto: Tauno Tõhk / riigikantselei
Foto: Tauno Tõhk / riigikantselei Foto: Tauno Tõhk / Riigikantselei

 «Kodanikele tulemuste pakkumine algab valitsuste suutlikkusest efektiivselt koostada ja ellu viia riigi visioonil põhinevat strateegiat. See nõuab tugevat juhtimist ja efektiivset valitsuse kui terviku koordineerimist, mis tugineb strateegilisele ettenägelikkusele,» ütles OECD asepeasekretär Mari Kiviniemi.

«Valitsus peab tegutsema tervikuna selles suunas, et kõik ministrid töötaksid ühiste prioriteetide nimel. Need peavad olema selgelt määratletud, tähtajalised ja kergesti arusaadavad,» selgitas ta.

Samuti pani OECD raportis ette, et tuleb luua paremad võimalused, kuidas suunata eelarveraha valitsuse prioriteetidesse ning suurendada institutsionaalset paindlikkust. Viimase osas pakkusid OECD eksperdid välja, et nii Eesti kui Soome võiksid kaaluda võimalust eelarvetes ettenägematute kulude jaoks sätestada reservfondid ja poliitikareservid.

Ka peaminister Rõivas ütles aastatagust valitsuse moodustamist kommenteerides, et valitsus vajab rohkem paindlikkust. «Pärast esimesi samme paindlikkuse suurendamisel ja vastutusvaldkondade ümberkorraldamisel ministrite vahel vastavalt valitsuse prioriteetidele, olen veendunud, et sellist paindlikkus tuleb veelgi suurendada,» lisas Rõivas.

Piiriüleste e-teenuste arendus

OECD hinnangul on Eestis hästi paigas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poliitika valdkonna juhtimine ning selge infoühiskonna ja e-riigi arendamise strateegia, millest ka kogu riigis juhindutakse.

Küll aga tõi OECD ühe peamise soovitusena välja, et Eesti ja Soome peaksid välja töötama ja kokku leppima tegevuskava piiriüleste e-teenuste arendamiseks ja nende elluviimiseks. Samuti seisis raportis, et riigid peaksid otsustama, kas ja milliseid e-teenuseid üldse piiriüleselt arendada ja ellu viia, et seda koostööd siis juba Euroopa Liidu tasemel eeskujuks tuua.

Foto: Tauno Tõhk / riigikantselei
Foto: Tauno Tõhk / riigikantselei Foto: Tauno Tõhk / Riigikantselei

Ka peaminister Rõivas avaldas lootust, et mõlemad riigid näevad ühiselt vaeva, et digitaalset koostööd veelgi arendada. «Selle raporti abiga loodame digitaalse turu ja piiriüleste teenuste arendamise vallas olla heaks näiteks arenenud riikidele,» sõnas Rõivas.

Kahe riigi ühisanalüüs on OECD praktikas esmakordne ja seega ainulaadne. Ühtlasi on tegemist OECD esimese raportiga digitaalse valitsemise ja piiriüleste teenuste valdkonnas.

Raport toetub Soome (2010) ja Eesti (2011) kohta varem koostatud OECD analüüsidele. Neist järeldus, et mõlemal riigil on omad tugevused ja nõrkused muidu suhteliselt sarnase institutsionaalse ülesehitusega riigikorralduses.

Eestile on kasulik Soome kogemus valitsuse üldise toimimise ja tulevikuseire alal, Soomele meie kogemus e-teenuste ja vastava taristu ülesehitamise alal. IKT valdkond on mõlema riigi jaoks lisaks prioriteetne omavaheliste piiriüleste e-teenuste potentsiaali tõttu, millest võidaksid mõlema riigi kodanikud ja ettevõtted. Ühised piiriülesed e-teenused oleksid ka eeskujuks üle-Euroopaliste digitaristu arendamisel. Mõlema riigi peaministrid kinnitasid soovi ja valmisolekut riigivalitsemise vallas koostööd teha 2013. aasta suvel kohtudes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles