Terviseameti uuring näitas, et kuigi laste tervise ja parema keskendumisvõime huvides on neile pakkuda pärast tundide lõppu kehalist tegevust ja teist toidukorda, on see tavaks vaid umbes kolmandikus küsitletud koolidest.
Uuring: pikapäevarühmades võimlemist ja lisasööki pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministri määrus ütleb, et «pikapäevarühma päevakavas kavandatakse vahetult pärast õppetundide lõppu vähemalt üks tund õpilase eale vastavat kehaliselt aktiivset tegevust, mida sisustatakse olenevalt ilmastikutingimustest, kas õues või ruumis».
Ometi tuvastas 10 koolis tehtud terviseameti uuring, et vaid 30 protsendile pikapäevarühma õpilastest kavandatakse vahetult pärast õppetundide lõppu kehaliselt aktiivset tegevust. Nende hulk, kellele seda võimalust ei pakuta, kasvab vastavalt klassi kooliastme kasvule.
Näiteks planeeritakse kehalisi tegevusi pikapäevarühma alguses pooltele 1. klassi lastele, kuid 4. klassi lastest saab end pärast õppetundide lõppu liigutada vaid 10 protsenti.
Teine söögikord
Samuti peavad pikapäevarühmas osalevad õpilased sotsiaalministri määruse järgi saama koolis täiendava eine- või lõunasöögi. «Vaatlused on näidanud, et pärast täisväärtuslikku sooja eine- või lõunasöögi söömist muutuvad õpilased tähelepanelikumaks ja distsiplineeritumaks,» selgitatakse terviseameti uuringu kokkuvõttes.
Ka teine söögikord pikapäevarühmas osalevatele lastele pole üldlevinud. Uuringus osalenud koolides sai vaid 37 protsenti pikapäevarühma õpilastest täiendava eine- või lõunasöögi. Ka see võimalus kahaneb klassi kooliastme kasvuga.
Nii näiteks saab pikapäevarühmas teise toidukorra 62 protsenti 1. klassi õpilastest, 2. klassi lastest 39 protsenti, neljanda klassi lastest aga vaid 9 protsenti.
Terviseamet soovitab uuringu järeldustes koolidel sotsiaalministri määruse täitmisele suuremat tähelepanu pöörata.