Nädalavahetusel juhtus ühes Viljandi peres, et kõik täiskasvanud kaotasid hetkeks valvsuse ning aasta ja seitsme kuu vanune pisipoiss tõmbas endale söögilaualt kaela teekruusi peaaegu keeva veega.

Samal teemal: Juhtkiri: hilja on hilja (19) Tõnis Tulp: üha mõttetuma süsteemi luigelaul (69)

VIIMASED KOMMENTAARID oehh Süsteem on täiesti  mäda, ime veel ,et nii  tublid kiirabitöötajad  üldse selles süsteemis  töötada suud... ehk aeg väljasaatmiseks  mitte  kohalejõudmiseks? Teised kommentaarid

Aeg kulus tühja

Pärast enam kui 20-minutilist ootamist ei suutnud vanemad lapse nuttu enam kuulata ja sõidutasid ta oma autoga Viljandi haiglasse, kust läks teekond edasi Tartusse Maarjamõisa haiglasse.

Poisi ema Lilian Tulp ütles eile, et poja seisund on stabiilne, laps on intensiivravis ning ootab reedest nahasiirdamise operatsiooni.

Ema sõnul võinuks päästekorraldaja öelda, kas ja millal kiirabi üldse tuleb, nii oleks pere saanud poisi ise varem haiglasse viia.

«Aga me arvasime ikka, et kiirabi tuleb ruttu ja siis saab kiiremini abi,» selgitas ema.

Tõnis Tulp lisas, et loomulikult ei ole päästekorraldajal võimalik autot saata, kui seda lihtsalt ei ole. «Ma ei süüdista kiirabi, vaid riigi tuge, mis ei lase kiirabil olla efektiivne.»

Kolm kutset korraga

Sarnane juhtum oli ka nädalavahetusel Jõgevamaal motokokkutulekul Jõgevatreff. Soomlanna kukkus ja lõi pea vastu lauda.

Häirekeskuses päästekorraldaja küsitles helistajat pikalt, kuid alles pärast umbes seitsme minuti pikkust kõnet päris ta lõpuks, mis maakonnaga üldse on tegemist. Lõpuks kiirabi ei tulnudki.

Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse juhataja asetäitja Urmas Kohu ütles, et reede õhtul oli Viljandis kolm väljakutset korraga ning krampides vaevleja ja tablette neelanud tüdruku juhtumeid peeti ohtlikumaks kui pisipoisi põletust. Kohu möönab, et päästekorraldaja võinuks soovitada perel poiss ise haiglasse viia.

«See on meie töötaja viga, peame vabandust paluma,» tunnistas ta lapsele head paranemist soovides. «Peame oma nappide jõududega kindlaks tegema, kui pakiline kutse on, sest kiirabi ei jõua igale poole vilkuriga autot saata,» ütles Kohu.

Seetõttu tuleb kutsed järjestada, sest ühele kiirabibrigaadile võib neid mitu olla.

Kohu lisas, et enamikul häirekeskustes telefonile vastavatest inimestest pole meditsiinilist eriharidust. Nad on läbinud 180-tunnilise üldmeditsiinilise koolituse, mida korraldatakse kiirabikeskustes. «Võtaksime hea meelega tööle meditsiiniõed ja annaks neile ka päästjakutse, aga kahjuks ei ole kedagi võtta,» tunnistas ta.

Päästekorraldajad on saanud väljaõppe kiirabiväljakutsete vastuvõtmiseks ja neil on kasutada küsimusteleht, mille abil õnnetuse tõsidus välja selgitada ning määrata, kui kiire kiirabi väljasõiduga on.

Kohu lisas, et praegune küsimustik on pisut vananenud, sest eeldab päästekorraldajalt vähemalt meditsiinilist eriharidust. Uus ja selgem küsimustik peaks valmima uueks aastaks.

Töö saab selgemaks

Lisaks luuakse häirekeskustesse alates 1. oktoobrist üle-eestiline arstivalve, nii et päästekorraldajal on võimalus arstiga nõu pidada.

Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Marek Seer ütles, et teeninduspiirkonda, mida teenindab üks kiirabibrigaad, on korraga kahe kiire kutse saamine väga ebatõenäoline.

Eestis on 84 kiirabibrigaadi ja kuus reanimobiili, mis on Seeri hinnangul piisav. «On üksikuid piirkondi, kus tuleks võib-olla asju uuesti üle vaadata ning näiteks teeninduspiirkonda muuta,» märkis ta.

Seer ütles, et tänu nelja häirekeskuse koostööle võib päästekorraldaja kohale saata mõne teise teeninduspiirkonna brigaadi.

Väljakutsete järjekord kiirabis

• A(alfa)-prioriteediga väljakutse puhul pole ohtu abivajaja elule. Kiirabi väljasaatmiseks on aega kaks tundi.

• B(bravo)-prioriteediga väljakutse puhul pole abivajaja seisund erakorraline ja surmaohtu ei ole või tuleb appikutse isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kiirabibrigaad saadetakse välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

• C(charlie)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul.

• D(delta)-prioriteediga väljakutse puhul on abivajaja seisund eluohtlik. Kiirabi tuleb välja saata ühe minutiga.

Allikas: valitsuse määruses nr. 44 (23.01.2002)