Parlamendiliige ja endine justiitsminister Ken-Marti Vaher sõnas Eestis laialt levinud kokkuleppemenetluse teemat kommenteerides, et kohtunikul on kõik õigused langetada iseseisev otsus.
Ken-Marti Vaher: kohtunikul on kõik õigused langetada iseseisev otsus
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
10. september 2010, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata kokkuleppemenetluse ökonoomsusest, ei saa ega tohigi seda kohaldada kergekäeliselt. Süüdistaja ja süüdistatava kokkulepete kohaldamine raskemate kuritegude puhul on välistatud, samuti on sellise kokkuleppe sõlmimine välistatud, kui sellega ei ole nõus näiteks kannatanu. Kokkuleppe sõlmimise ettepaneku peab prokuratuur esitama argumenteeritult, lähtudes kriminaalasja tervikpildist.
Kindlasti tuleb vältida langemist ühest äärmusest teise. Tuletame meelde, et pidevalt on Eestis kurdetud üldmenetluste aegluse ja venimise üle. Kui aga menetlus venib, on see suureks probleemiks mõlemale poolele, eelkõige aga kannatanule ehk kuriteo ohvrile.
Üldmenetluste arv on viimastel aastatel olnud peaaegu sama. Peale kalliduse ja ressursimahukuse on üldmenetlus ka kuriteo ohvrile kõige kurnavam menetlusliik ja võib vabalt lõppeda ka õigeksmõistva otsusega.
Ning üheski seaduses ei ole kirjas, et kohtute roll kokkuleppemenetluses oleks vaid «prokuratuuri otsuste seadustamine» ehk nn notari roll. Kohtunikul on kõik õigused langetada iseseisev otsus, näiteks kui ta ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määraga.
Riigi karistuspoliitika peab olema range paadunud kurjategijate suhtes ja samas paindlikum nende suhtes, keda on võimalik tuua tagasi õiguskuulekale teele. Näiteks eelmisel aastal muudeti IRLi ettepanekul väärteost uuesti kuriteoks süstemaatiline vargus, samuti muudeti oluliselt rangemaks karistusi Eesti Vabariigi vastaste kuritegude eest.
Usun, et prokuratuur on 2003. aastast alates sedavõrd uuenenud ja tugevnenud, et korruptiivsete huvide teke on viidud miinimumi. Lisaks on kõikide kõrgemate riigiametnike ja eriti õiguskaitsjate tegevus teravdatud tähelepanu all ning riik on üha rohkem suuteline avastama raske korruptsiooni juhtumeid. Seda tõestavad kas või viimase aasta jooksul algatatud kriminaalasjad mitme kohtuniku üle.