| |
|
 |
Eestis ilusaid jõule veeta lootnud Terry Hughes näitab põlenud lage, mis süttis põlema valesti ehitatud kamina tõttu.
Foto: Raigo Pajula |
|
Viletsalt ehitatud kamin lõpetas inglase jõuluõhtu põlenguga
(26)
30.12.2005 00:01
Kärt Anvelt, vanemtoimetaja
Tuuli Koch, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eestis jõulupuhkust veetnud inglane Terry Hughes pidi
kaminatule valguses pühadetoidu söömise asemel leppima põlenud toalae, rikutud
seinte ja vinguhaisuga, sest valesti ehitatud kaminast süttis tema korter
põlema.
Tallinna külje all Viimsis ridaelamus jõule veeta tahtnud briti politseiohvitser Hughes suutis enne tuletõrje saabumist enamiku vahelaest ning seal vahel olevast kivivillast maha kiskuda, võimsamad leegid kustutada ning sellega ära hoida suurema tulekahju. «Ma ei tea, keda tänada tuleb, et niigi läks – olin just teisele korrusele magama minemas, kui nägin, et kardin kukub laest alla,» rääkis Hughes. Vahelae alla tekkinud suur kuumus oli jõudnud sulatada kardina siinid, leegid polnud vahelaest veel välja tunginud. Tuletõrje saabudes avanes taskulambi valguses vaatepilt, kus puitvahelagi oli ehitatud täpselt vastu moodulkorstnat [metallkorsten] ning isolatsiooni ei paistnud kusagilt. Terry oli kamina ehitamise tellinud ühest tuntud Tallinna kaminasalongist. Nüüd selgitab tuletõrje ekspertiis, kas õnnetuses oli süüdi kaminaehitaja. Harjumaa päästeteenistuse menetlusbüroo juhtivinspektori Mati Käo sõnul on valesti ehitatud küttekolletest alguse saanud tuleõnnetusi kahjuks palju. Seepärast manitses ta inimesi saabunud külmade ilmade puhul kütmisel eriti hoolikad olema. Käo sõnul tuleks moodulkorstnatega kaminaid paigaldama hakates esmalt projekt päästeametiga kooskõlastada. «Üldjuhul inimesed seda aga ei tee,» nentis ta. Käo sõnul on asi eriti halb siis, kui otsustatakse omapäi hakata kaminat paigaldama. Sellisel juhul ostavad inimesed jupid poest, kus tavaliselt ei teata, kuhu ja milline moodul peaks käima ning milliseid ohutusreegleid tuleb järgida. Valed korstnad On erandeid, kuid normi järgi peaks põlev materjal korstnast siiski vähemalt 10 cm eemal olema. Moodulkorstna pinna välistemperatuur võib aga Käo sõnul olla maksimaalselt 80 kraadi. «Probleemiks on ka see, et küttekolletele paigaldatakse valed moodulkorstnad. Neilgi on erinevad kasutustemperatuurid ja neid näeb kaasasolevalt kasutusjuhendilt. Inimesed ei pööra sellele aga tähelepanu,» rääkis ta. Selle aasta alguses tegi päästeamet koos tarbijakaitseametiga ühisreidi ehitusmarketitesse ja kaminafirmadesse, et kontrollida, kas küttekoldeid müüvad firmad annavad ostjatele kaasa põhjalikud paigaldusjuhendid. Päästeameti tuleohutusejärelevalve osakonna peaspetsialist Margus Leis rääkis, et põhirõhk oli suunatud metallist korstnatele ning ühenduslõõridele, sest nende paigaldamisel tehakse kõige rohkem vigu, kuna inimestel pole selleks oskusi ja infot. «Selgus, et paljudes firmades puudusid nii toote nõuetele vastavust tõendavad dokumendid kui ka paigaldus-, kasutus- ning hooldusjuhendid. Juhul kui need olid olemas, siis olid väga puudulikud. Järelkontrolli tehes oli olukord tunduvalt paranenud,» rääkis Leis. Eestis ei sobi Üks viga on Leisi sõnul ka see, et Eestisse tuleb Lõuna-Euroopast väga palju dekoratiivkaminaid ning nende puhul tuleb väga täpselt järgida kütterežiimi, kuid seda ei tehta. «Soojema kliimaga riikides kasutatakse kaminat peamiselt sisustuselemendina, aga meil peamiselt ruumide kütmiseks. Seepärast tuleb sellise kamina paigaldamisel põletamiseks lubatud maksimaalsest küttematerjali kogusest eriti hoolikalt kinni pidada,» osutas ta. Leisi sõnul tuleb tähelepanu pöörata ka küttekehade puhastamisele – kui küttekollet kasutatakse aasta ringi, siis tuleb seda puhastada kaks korda, kui ainult suvel suvilas, siis kord enne kütteperioodi algust.
Tulekahjud
Eestis 2004 • 12 002 tulekahju (neist 2376 korral oli tulekahju eluhoonetes) • 127 hukkunut • 106 vigastatut Allikas: päästeamet
|
