Puuviljade kuninganna õun

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õun
Õun Foto: Helen

Õun on üks müstilisemaid puuvilju, seda sümbolit on laialdaselt kasutatud legendides, muinasjuttudes ja müütides. Piiblis sõi Eeva vilja ja ulatas selle ka Aadamale, mille järel nende mõlema silmad avanesid...

Piiblis pole mainitud, et tegemist on õunaga, kuid raamatutes ja filmides kujutatakse selle viljana just õuna. Lapsepõlvest tuntud muinasjutus “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” mürgitas võõrasema Lumivalgekese punase õunaga, tuntud kangelane Robin Hood laskis vibunoolega pooleks nimelt õuna. Õuna on alati seostatud armastuse, viljakuse ja elu algusega ning mitmesuguste tähtpäevadega, näiteks sõbrapäevaga. Õuna võib pidada populaarseimaks puuviljaks Euroopas. Rahvatarkuse järgi hoiab üks õun päevas arsti majast eemal. Meie esivanemad kasutasid õunu, et pikk talv üle elada. Kuivatatud õunu söödi talvel, neist keedeti teed ja küpsetati kooke. Nendega raviti ka haigusi – aegadel, kus ravimid polnud kättesaadavad, olid kuivatatud õunad parim ja odavaim rohi. Rahvameditsiin on alati pakkunud õunakooreteed suhkruhaiguse, palaviku, põrnahaiguste ja lümfi sõlmede põletike korral. Kuivatatud õunte tõmmisega ravitakse ka hingamisteede põletikku ja kehvveresust. Kõhukinnisuse ja jämesoolepõletiku leevendamiseks soovitatakse süüa kuni 400 g õunu päevas. Samuti hoiab õun ära närvilisuse, tujulanguse ja depressiooni, rasketel perioodidel on soovitatav süüa päevas kolm õuna:

hommikul, lõunal ja magamaheitmise eel. Enne magamaminekut söödud õun rahustab ja tagab hea une.

Üldiselt jaotatakse õunad kolme klassi. Ekstraklassi õunad peavad olema veatu värvuse ja koorega, samuti peab olema terve vars. I klassi õunad peavad olema veatu värvuse ja koorega. II klassi õuntel võivad olla tühised värvi-, kuju- ja koorevead. Õunad sisaldavad mitmesuguseid vitamiine, eriti C-, E- ja A-vitamiini, mineraalaineid rauda, mangaani, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, samuti fruktoosi, glükoosi, sahharoosi, pektiini ja parkaineid, ensüüme. Üldjuhul on põhja pool kasvanud õuntes rohkem C-vitamiini (näiteks Eesti õunad on C-vitamiini poolest väga rikkad). Kõige väärtuslikumad ained on koore all, seega tuleks õunu süüa koorega. Tervislikud on ka õunaseemned, milles leidub palju joodi ja E-vitamiini. Muide, isegi õunapuu lehed ja õied on väga väärtuslikud, sest sisaldavad rikkalikult flavonoide, pektiini ja parkaineid. Õun on väga väärtuslik vili oma toiteväärtuse poolest ja peaks kuuluma igapäevasele toidulauale. Samuti puhastab õun organismi. Õun ergutab maomahla, sapi ja teiste seedenõrede eritumist ning soodustab seega toidu seedimist. Sapiga koos viiakse organismist välja liigne kolesterool. Teadlased on tõestanud, et kakskolm

õuna päevas vähendab veres ringleva kolesterooli hulka ligi 10%. Mao alahappesuse ja loiu seedetegevuse korral soovitatakse eelkõige süüa tooreid õunu, õunad toetavad ka neeru- ja sapikivitõve ravi. Pole vist ühtegi teist vilja, millest saaks valmistada nii palju roogi kõige erinevamate retseptide järgi. Õun sobib mahladesse, kookidesse, salatitesse, kompottidesse, moosidesse, aedviljaga, lihaga, kalaga jne. Keskmiselt annab 100 g õuna 52 kcal, selles on 0,3 g valke, 0,1 g rasvu, 12,4 g süsivesikuid, 1,8 g kiudaineid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles