19-aastane Kristofer tegi mulluses liiklusrikkujate edetabelis teistele pika puuga ära, saades aasta jooksul (01.12.2013–30.11.2014) kirja 28 liiklusalast rikkumist.
Napilt täisealine Kristofer sai aastaga kirja 28 liiklusrikkumist
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
8. märts 2015, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese rikkumise pani Kristofer toime kohe 2013. aasta viimase kuu alguses, kui ta 9. detsembril õhtul Pärnus mootorsõidukiga üle jalakäijate silla sõitis. Samal kuul sai ta kirja veel neli rikkumist. Kuu trahvisummaks sai kokku 132 eurot.
Mehe «püüdlikkus» pahandustesse sattuda uue aasta algusega aga ei raugenud. 2014. aasta esimese kolme kuuga registreeris politsei mehel kaheksa seadusrikkumist. Kahel korral ei olnud tal nähtaval kohal vahtralehti, kahel korral oli lisaks vahtralehtedele puudu ka kinnitatud turvavöö ja kolmel korral puudus autol tehnonõuetele vastav kontroll. Ühel korral suutis ta politseinike tähelepanu püüda ka jalakäijana, ületades teed vales kohas. Aasta esimese kolme kuu trahvisaldo: 352 eurot.
Seejärel tuli rikkumistesse mõnekuuline paus sisse, kuid peagi oli noormees taas teedel liiklemas. Augustis registreeriti tal neli rikkumist ning n-ö rekordkuud olid september ja oktoober, mil kahe kuu peale sai kokku 12 rikkumist.
Septembris tuli noormehel politseinikega tegemist teha, kuna tal ei olnud vahtralehti, turvavöö oli kinnitamata, hoidis roolis mobiiltelefoni käes ja autol ei põlenud tuled. Oktoobri rikkumised keskendusid peamiselt auto puudustele. Augusti, septembri ja oktoobri trahvisumma oli kokku 884 eurot.
Politsei on karm
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Elari Kasemetsa sõnul ei tehta korduvrikkujate suhtes küll mingit spetsiifilist järelevalvet, ent järgmiste rikkumiste avastamisel võetakse kindlasti arvesse inimese varasemat liikluskäitumist.
«Äärmiselt suur osakaal korduvalt liiklusnõuete vastu eksinutest jääb üha uuesti ja uuesti vahele juhtimisõiguseta juhtimisega. Sellest aastast alates on korduv lubadeta sõit aga kuritegu ning karistus selle eest on kuni aastane vangistus,» märkis Kasemets. Ühtlasi avaldas ta lootust, et see muudatus paneb ka lubadeta juhid enne rooli istumist tõsisemalt järele mõtlema.
«Politsei keskendub liiklusohutuse tagamisel ennekõike ohtlike rikkumiste avastamisele ja nende ära hoidmisele. Sellisteks rikkumisteks on näiteks kiiruseületamised, alkoholi- või narkojoobes sõidukijuhtimine, lahtine turvavöö,» lisas Kasemets.
Kasemetsa sõnul on politsei ohtlike rikkumiste avastamisel ka esimesel korral karm, ent korduvalt ennast ja teisi ohustanud juhtide puhul taotleb politsei võimalusel aresti, sõiduki konfiskeerimist ja juhtimisõiguse äravõtmist.