Ida-Virumaa tegevuskavas järgmiseks aastakse seatud eesmärkide täitmiseks eraldi raha ette ei ole nähtud, raha peaks tulema ministeeriumide olemasolevatest vahenditest.
Pomerants: eraldi raha Ida-Viru tegevuskava järgmisel aastal ei saa
10. september 2010, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Marko Pomerants selgitas, et valitsuses eile heakskiidu saanud Ida-Viru tegevuskava 2010-2014 on hea tahte dokument, mille alusel peaks piirkonnale tähelepanu pöörama.
Raha aga esialgu sellele kavale ette nähtud ei ole. «Valitsuses me sellest rääkisime, kuid me ei ole seda 2011 kontekstis üldse spetsiaalselt kokku pannud.,» sõnas Pomerants.
Minister tõi näiteks, et on olemas terve rida ametlikke tegevuskavasid ja rakenduskavasid, millel on küll hästi ümmargused miljonid taga, aga millel pole päris eluga mingit pistmist. «2011 saab ta olla ikkagi sisemiste ressursside arvel ning erinevate tegevuste arvel. Pigem tuleb see takkajärgi tarkusena, kui me aasta pärast hakkame asja kokku võtma, et mis siis esimese aastaga juhtus,» rääkis ta.
Küsimusele, et kas keegi hakkab kontrollima seda, et ministeeriumid oma valdkonnas seda tegevuskava täidavad, vastas Pomerants, et kabineti otsuses on punkt, et monitoorija on regionaalminister. «Regionaalminister ja siseminister oleksid need, kes kord aastas viiksid ülevaate ja ettepanekud valitsusse,» täpsustas minister.
«Ja kui kabineti otsustest veel rääkida, siis kõige väärtuslikum ja rahaga seotud otsus on see, et järgmiseks euroliidu struktuurivahendite planeerimisperioodiks (alates aastast 2014 – toim) peaks olema ette valmistatud spetsiaalne programmijupp, mis on Ida-Virumaa temaatikale suunatud,» lisas Pomerants.
Eilsel valitsuse pressikonverentsil märkis siseminister, et Ida-Virumaa siseturismist rääkides on oluline võõristusest ülesaamine ning arusaam, et see võiks samuti olla turismipiirkond.
«Saaremaad keegi ei karda, aga Ida-Virumaal veel potentsiaali on. Ja kui neid meetmeid nimetada, siis sinna hulka peaks ja võiks käia ja ilmselt ka tuleb Ida-Virumaale riigi omanduses oleva Eesti gümnaasiumi loomine, võib-olla ajapikku neid ka rohkem,» rääkis Pomerants.
Veel toonitas ta eile, et oluline on kodanikuühiskond ning takistuseks on vähene riigikeele oskus.
«Kindlasti käib Ida-Virumaaga kaasas õiguskorra tagamise temaatika. Paraku praktika on siin toonud meil erinevaid korruptsiooninäiteid,» lisas Pomerants.