Meediaarvustus: kibe õppetund eesti naistele

Priit Pullerits. Foto: .

«Pealtnägija» hooaja avasaade teisipäeval ETVs kell 20.05.

Eesti telepublitsistika etalonsaate «Pealtnägija» kümnendat hooaega alustanud Mihkel Kärmas andis avaetteastes paugu, mis haaras kaasa ja küttis kirgi, aga pani siis, kui emotsioonid lõpuks kaine mõistuse ees taandusid, kukalt kratsima.

Lugu ise oli ehtkärmaslik, tungides keeruliste suhete sasipuntrasse ning ulatudes üle Eesti piiride. Kärmas tutvustas pärnulannat, kelle lahutatud mees, Norra elektrik, oli röövinud tema kodust une pealt nende kuueaastase tütre ning viinud ta endaga kaasa trollide maale. Lühidalt: tegu oli rahvusvahelise lapserööviga.

Kärmase reporteritöö oli igati eeskujulik. Ta oli usutlenud naist, kes süüdistas eksmeest enda vägistamises, maniakaaldepressiivses kontrollifriikluses ja koguni tütre seksuaalses kuritarvitamises. Seda viimast kinnitas ka naise ema.

Need süüdistused lindis, sõitis Kärmas külla lapse isale ning andis talle võimaluse esitada olukorrast oma versioon. Too väitiski, et ema teeb lapsele halba, ning lisas, et tütrel on tema juures parem elada. Oma sõnade kinnituseks näitas mees koduvideot sellest, kui rõõmsalt laps temaga Norrasse kaasa sõitis.

Seega oli Kärmase esitus tasakaalustatud. Võrdselt eetriaega eraldas ta ka probleemi kaasatud Eesti ja Norra õigusasutustele, kusjuures Norra kohus ja sotsiaalamet asusid isa ning Eesti vastavad instantsid ema poolele.

Kellel on rohkem õigus, see sõltub ilmselt televaataja enda isiklikest kogemustest ja eelarvamustest, samuti soolisest ja rahvuslikust kuuluvusest.

Aga asja kainelt kaalutledes ei saa unustada punkti Eesti ajakirjanduseetika koodeksis, mis panebki kukalt kratsima. Seal seisab: «Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata.»

Kas Kärmas sisenes keelatud tsooni? Formaalselt jah. Samas tuleb vaagida, kas ja kus peitub ses juhtumis avalik huvi.

Tuleb möönda, et avalik huvi on kõigiti olemas. See juhtum näitab, kuidas süütu laps võib jääda kohtu hammasrataste vahele. Kuid mis kõige tähtsam: Kärmase lugu tuleks viia lausa kohustuslikku kooliprogrammi, et sajad Eesti tüdrukud, kes tahavad välismaalasele mehele minna – ja lähevadki –, saaks varakult aimu, mis võib juhtuda siis, kui kooselu võõral maal puruneb ning lapsed teisele poole Eesti riigi piiri, väljapoole Eesti riigi seaduste kaitset peaks jääma.