Kaitseministeeriumis valminud määrus lihtsustab mitmekordsete lennulubade taotlemise korda NATO osalisriikide riiklikele õhusõidukeile ning annab neile iga-aastased lennuload.
Riik lihtsustab NATO lennukite sisenemist Eesti õhuruumi
11. september 2010, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alaline lennuluba tavalendude jaoks annab piiramatu lendude ja erinevate lennukite arvu. Määrusemuudatused puudutavad vaid sõjaväelende.
Iga-aastast luba ei saa lennukid, mis veavad relvi, laskemoona, lõhkeaineid ja muid ohtlikke kaupu. Nende veoste jaoks jääb kehtima senine ühekordsete lubade süsteem.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet selgitas, et NATOga liitumise järgsetel aastatel on Eesti liitlasriikide sõjaväelennukite ülelennud ja maandumised Eestis muutunud sagedasteks ja rutiinseteks sündmusteks ning seetõttu polnud tavalendude puhul enam otstarbekas säilitada senist, kohati liiga aeganõudvat ja kohmakat korda liitlaste puhul, kes on meie õhuruumis niikuinii juba pea igapäevased külalised.
Praegu peab Eestis maanduda sooviv riik esitama vastava taotluse selles riigis tegutsevale Eesti välisesindusele, kes edastab selle Eesti kaitseministeeriumile. Kaitseministeerium teavitab sellest lennuliiklusteenistust, politsei- ja piirivalveametit, maksu- ja tolliametit ning Eesti Õhuväe Staapi.
«Kui kõik need asutused annavad oma kooskõlastuse, siis annab kaitseministeerium taotlevale riigile loa ning lend saab toimuda. Ülelendude korral on skeem samasugune selle vahega, et ülelennust ei teavitata politseid ning maksu- ja tolliametit, kuna maandumist Eestis ei plaanita,» rääkis Kuimet.
Mullu oli kokku 194 militaarlendu
Alalise loa olemasolu ja tavalennu korral peab edaspidi lendu taotleva riigi suursaatkond teavitama lennust kolm päeva ette lennuliiklusteenistust ning politsei- ja piirivalveametit. Alalist luba mitte-omavate riikide puhul jääb kehtima senine ühekordsete lubade kord.
«Selle aasta seniseid lennulubade arvu pole veel kokku löödud, kuid eelmisel aastal toimus Eesti õhuruumis kokku 194 militaarlendu, milledest valdava enamuse puhul oli tegemist NATO liikmesriikide lennukitega,» märkis Kuimet.
Eelnõu täiendab ka nimekirja siinsetest asutustest, keda lubadest teavitatakse. Kuimet täpsustas, et sisulisi muudatusi teavitatavate asutuste nimekirjas siiski ei ole. «Muudatused puudutavad vaid seda, et mõnede asutuste nimetused on vahepeal muutunud – näiteks ühinesid politseiameti ja piirivalveamet,» ütles ta.