Õukonnaooperi teekond krahvilossist katlamajja

Alvar Loog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nargen Opera tõi lavale Andrus Vaariku esimese ja väga õnnestunud lavastuse ooperižanris, Joseph Haydni 1777. aastal kirjutatud koomilise ooperi «Elu kuu peal».
Nargen Opera tõi lavale Andrus Vaariku esimese ja väga õnnestunud lavastuse ooperižanris, Joseph Haydni 1777. aastal kirjutatud koomilise ooperi «Elu kuu peal». Foto: Reet Aus

Klassitsismiajastu klassikust Joseph Haydnist (1732–1809), keda võib ka 21. sajandi alguses pidada jätkuvalt kontsertsaalide kuningaks, on saanud muusikateatri lavadel marginaalne helilooja: maailma suurte ooperimajade repertuaarist me tema teoseid eriti ei leia. Nii jäävadki üle peamiselt eratrupid ja kõrvalised väikelavad.

Kui meie Estonia on sajandipikkuse tegevuse vältel lavastanud Haydni ligemale 20 ooperist vaid «Apteekrit», siis Tõnu Kaljuste 2004. aastal asutatud Nargen Opera tõi oma esimesel hooajal Tallinna Draamateatri ruumides publiku ette koguni kolm Haydni muusika­draamat järjepanu. Mis on erakordne ning võimalik et ka pretsedenditu saavutus kogu maailma mastaabis.


Neljal õhtul augusti lõpus reinkarneerus neist üks – «Elu kuu peal» – Viinistu vana katlamaja seinte vahel. Tegu on koomilise ooperiga, mille Haydn kirjutas 1777. aastal õukonna kapellmeistrina krahv Esterhazy pulmapidustuste tarbeks.


Armumisväärne Haydn


Reklaam lubas uut lavaversiooni, ent kui mu mälu ei peta, siis puudutasid muudatused üksnes kostüüme (Reet Aus) ning mõningaid lavakaunistusi (Pille Jänes), mis olid varem justkui rohkem ajastutruud. Tunnistan, et selles osas meeldis mulle aastatetagune lavastus pisut enam.


«Elu kuu peal» on eelkõige näitlejana tuntud Andrus Vaariku esimene ja seni viimane lavastus ooperižanris. Ilma igasuguste mööndusteta võib seda lugeda suureks õnnestumiseks. Hoides tempot üleval ja välist koomikat esiplaanil, on Vaarik hoidunud samas maitsetustest ning saanud suurepäraselt hakkama iga barokk- või klassitsistlikku ooperit ettevalmistava lavastaja ees seisva peaülesandega: millist mõtestatud (ning opera buffa puhul ka koomilist) tegevust pakkuda solistidele lõpututel kordustel põhinevate aariate ning ansamblite ajal.


Samas harmoneerus Vaariku lavastus Haydni isikupäraselt intensiivse ning neuroosivaba muusikaga, mille peale eelkõige romantilise bel canto ja verismi formaatide, teemade ning stilistiliste puusanõksudega harjunud ooperikülastaja esteetiline tarkvara teinekord kiirelt kinni jookseb. Just nimelt kinni, mitte kokku. Ning sedagi ainult korraks.


Sest tegelikult on Haydni muusikasse kerge armuda. Sellest leiab väga palju puhast õhku, nakatavat elurõõmu ning vanamoodsalt voolujoonelist ilu, mis Tõnu Kaljuste juhitud Tallinna Kammerorkestri esituses kuulajaid ka seekord mänglevalt oma usku pööras.


Et iseäranis just koomilise ooperi puhul on möödapääsmatult vajalik, et ettekanne toimuks publiku emakeeles, sai seekordse lavastuse õnnestumise üheks peamiseks eelduseks meisterliku sõnakäsitsusega Maarja Kangro tõlge. Maakeelde pandud «Elu kuu peal» libreto lummas oma ladususe, lauldavuse ning vaimukusega.


Solistide esituses muutusid ühtviisi elavaks nii retsitatiivid (klavessiinil Reinut Tepp), aariad kui ansamblid. Kõigepealt tuleks esile tõsta Mati Turit, kellest on siinkirjutaja jaoks kujunenud kindel kvaliteedigarantii kõigele, kus ta osaleb.


Just Nargen Opera kolme Haydni lavastuse kaudu sai varem eelkõige Kammerkoori solistina tuntud ning tunnustatud Turi aastate eest justkui üleöö artistiks, üheks parimaks, keda meie ooperilauljate hulgast leida.


Nüüd oli tema peamiseks lavapartneriks mullu oma 70 aasta juubelit tähistanud Voldemar Kuslap, kelle rollisooritus vääriks preemiaid nii ooperi kui draama kategoorias.


Uskumatut nooruslikkust kiirgav vanameister kasutas peaaegu lõpuni ära tema partiisse kätketud võimalused laulmise kõrvalt teatrit teha (teda dubleeriva Priit Volmeri sooritus jäi mul puhtjuhuslikel põhjustel nägemata nii aastate eest kui nüüd).


Ridamisi häid esitusi


Peretütarde osades pakkusid kombineeritud kahevõistluses (koloratuuride laulmine + minimissivõistlus) kõrgetasemelise duett-duelli Angelika Mikk ja Kädy Plaas. Oh, silmade rõõm, kõrvade kingitus, südame piin!


Suurima üllatuse serveeris siinkirjutajale teenijanna rollis üles astunud Juuli Lill, kelle lavakujus ja esituses oli kabareekuninganna kvaliteete, mis tõid lavastusse värve ning tegid ootamatu nurga alt visuaalselt nähtavaks Haydni muusikasse kätketud aristokraatliku elegantsi.


Rainer Vilu ja Toomas Toherti mängitud karakterid kannatasid pisut selle all, et lavastaja polnud osanud nendega suurt midagi peale hakata.


Olgugi et kokkuvõttes olid nad mitte ala-, vaid ülelavastatud. Vokaalses plaanis jäi kõrva selge areng võrreldes aastate eest nähtud etendusega.


Nargen Opera kergitas mängleva kerglusega ajaloolise unustuse ning esteetilise ajakohatuse rasket katet nii sellelt Haydni muusikadraamalt kui kogu klassitsistliku õukonnaooperi kaanonilt tervikuna, lõhkudes veetleva kerglusega valitsevat stereotüüpi, et ooper on alati ning tingimata raskepärane ja elitaarne kunst.

Ooper


J. Haydn «Elu Kuu peal»
Tallinna Kammerorkester ja solistid
Dirigent Tõnu Kaljuste
4 kontserti Viinistu kunstimuuseumis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles