Topeltvisiiditasu lühendaks järjekordi

Agnes Korv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Mardna näeb meditsiinis liigset raiskamist.
Peeter Mardna näeb meditsiinis liigset raiskamist. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja.

Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna hinnangul peaksid kõik haiglad nõudma kokkulepitud arstivisiidile tulemata jäänutelt trahvi ehk topeltvisiiditasu.




1. septembril jõustunud seadus, mis lubab haiglatel kokkulepitud ajal visiidile tulemata jätnutelt nõuda topeltvisiiditasu, on Peeter Mardna sõnul hambutu – seni, kuni selle kehtestamine jääb vabatahtlikuks. «Lootsin, et see on teema, mille ümber tekib tõsine arutelu, aga seda ei juhtunud,» imestas Mardna.


Enamik raviasutusi on praegu seisukohal, et nende asutus topeltvisiiditasu ei kehtesta, samas aga tunnistavad kõik haiglad, et suur hulk inimesi ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ega vaevu sellest ka teatama. Nii töötab haiglate ambulatoorne vastuvõtt ligi veerandi ulatuses tühikäigul – tulemata jätjaid on raviasutuseti 15–20 protsenti.


Trahvi ei söandata küsida


Mardna möönab, et seni, kuni topeltvisiiditasu ei ole üleüldine kohustus, ei söanda seda keegi kehtestada. Ka Ida-Tallinna keskhaigla, mille nõukogusse Mardna kuulub, loobus hooletuid patsiente korrale kutsumast, jäädes lootma vastuvõtuaega meeldetuletavate SMS-teadete peale. Tartu Ülikooli kliinikum omakorda põhjendas topelttasust loobumist sellega, et inimestel on avatud telefoniliin, kuhu nad saavad tulemata jätmisest teatada.


«Eks haiglad karda, et kui osa teeb ja teised mitte, vahetavad inimesed võlgnevuste korral lihtsalt haiglat,» põhjendas Mardna.


Lahenduseks oleks Mardna sõnul see, kui visiidile ilmumata jätmisest jääks märk haigekassasse inimese ravi­kaar­dile ning ükskõik millisesse raviasutusse ta ka ei pöörduks, tuleks tal kukrut kahekordse visiiditasu ehk saja krooni jagu kergendada.


Mardna kinnitusel ei ole asi rahas, vaid selles, et inimeste suhtumine n-ö tasuta meditsiini jätab soovida. Teisalt on selle taga ka mõne arsti mugavus – patsient vastuvõtule ei tule, aga palk jookseb.


Lisaks näeb Mardna järjekordade lühendamisel veel ühte kokkuhoiu kohta. Nimelt kulub ligi kümme protsenti eriarstide vastuvõttudest põhjendamatutele visiitidele. «Inimesed nõuavad endale saatekirja ja kuigi perearst selleks põhjust ei näe, annab ta selle konfliktist hoidumiseks,» rääkis Mardna.


Ta tõi näiteks kõrvaarstid, kes viiendiku visiitidest peavad tegelema kõrva vaigust puhastamisega, ehkki selle tööga saaks väga hästi hakkama pereõed, ja silmaarstid, kelle koormust pole sugugi vähendanud see, et riik on välja koolitanud ligi sada optometristi, kelle pädevuses on nägemise kontroll ja prillide väljakirjutamine.


Kui liita kokku kõik see, mida Mardna nimetab raha ja inimeste raiskamiseks niigi kitsastes oludes, nagu põhjendamatud vastuvõtud ja visiidile ilmumata jätmine, oleks tema sõnul võimalik lisaraha andmata järjekordi pea kolmandiku võrra lühendada.


Võimalus, mitte kohustus


Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul on topeltvisiiditasu kehtestamisega antud haiglatele võimalus, mitte aga kohustus leevendada järjekordade probleemi. Ta meenutas, et visiiditasu kehtestamisega 2002. aastal ei tulnud haiglad samuti kohe kaasa, ent praegu küsivad visiiditasu kõik.


«Surve, et järjekordi lühendataks, on suur, seetõttu usun, et tasapisi hakkavad kõik haiglad ka topeltvisiiditasu juurutama,» uskus Danilov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles