Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret.
Statistikablogi: üle 130 000 eestlase oskab mõnd murret
13. märts 2015, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Kutt Kommel statistikablogis.
Eestis väitis ennast mõnda murret oskavat 131 239 inimest ehk 15,4 protsenti eesti keelt emakeelena kõnelejatest. Kokku märkis 3 protsenti vastanutest ennast Põhja-Eesti murderühma murrete kõnelejaks, 11,5 protsenti Lõuna-Eesti murrete kõnelejaks ja 0,1 protsenti Kirde-Eesti rannikumurde kõnelejaks.
Üle 85 protsenti eesti keelt emakeelena rääkivast elanikkonnast ei osanud ühtegi murret.
Lõuna-Eesti murrete oskajaid on rahvaloenduse andmetel 101 851 (78 protsenti murdeoskajaist), Põhja-Eesti murrete oskajaid 26 986 (21 protsenti) ja Kirde-Eesti rannikumurde oskajaid 1288 (1 protsent).
Andmeid analüüsides tuleb meeles pidada, et eesti kirjakeel põhineb Põhja-Eesti keelekasutusel, seega võib oletada, et paljud inimesed ei pruugi endalegi teadvustada mõne Põhja-Eesti murde oskust, sest see on nii sarnane iga päev räägitava kirjakeelega. Lõuna-Eesti murded seevastu eristuvad üsna selgesti keelest, mida iga päev meedia vahendusel kuuldakse. Seepärast on ka lihtne teadvustada, et kõneldakse oma kodukoha murret. Lisaks sellele tehti rahvaloendusel murrete küsimuses suuremat teavitustööd Lõuna-Eestis, mis on kindlasti avaldanud mõju ka Lõuna-Eesti murrete esindatusele rahvaloenduse andmetes.
Levinumad murded on Võru ja Saare murre
Nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti murrete puhul tuleb selgelt esile levinuim murre. Lõuna-Eesti murderühmas on selleks Võru murre (koos Setu murrakuga), mida kasutab 87 000 inimest ehk 85,5 protsenti Lõuna-Eesti murrete kõnelejaist. Põhja-Eesti murderühma puhul on levinuim saarte murre, mida kõneleb 24 500 inimest ehk 91 protsenti Põhja-Eesti murrete kõnelejaist.
Saarlaste ja võrukate puhul tuleb esile nende selgelt eristuv murdeoskus ja sellega seotud identiteet, mis säilib isegi siis, kui kolitakse elama teistesse maakondadesse. Seepärast teatakse oma murret ka siis, kui elatakse näiteks Harjumaal, kus nii saarte kui ka Võru murre küll selgelt eristub, aga kus ei ole oma keelekeskkonda, kus keel võiks edasi areneda, vaid see sulandub kirjakeele ja teiste murretega.
Murrete algne levikuala on viimaste aastakümnete jooksul laiali valgunud. Murdekõnelejad on oma tavalistest elupaikadest liikunud suurematesse keskustesse, millest tulevad esile nii Tallinn kui ka Tartu. Selline liikumine on viimase kümnendi jooksul hoogu juurde saanud ja toob ilmselt kaasa murdeoskuse vähenemise, sest igapäevane keelekeskkond enam murret ei toeta.