Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross selgitas, et prokuratuur ei oleks saanud 12-aastase tüdruku vägistamise katse süüdistusega riigikohtusse pöörduda, kuna edasikaebamiseks puudus alus.
Prokuratuur ei oleks saanud lapse vägistamise süüdistusega riigikohtuni minna
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
13. märts 2015, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks kohtuastet mõistsid vägistamise katses süüdistatavad poisid õigeks, kes kolm aastat tagasi viisid 12-aastase tüdruku metsa ja ärgitasid teda ühe poisi peenist suhu võtma.
Politsei ja prokuratuur ei tõestanud kohtule, et poisid kavatsesid tüdruku vägistada. Poisid väitsid, et soovisid tüdrukut vaid hirmutada, kuid ka selle eest neid ei karistatud.
Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross selgitas, et ringkonnakohtu otsust ei oleks saanud riigikohtus vaidlustada, sest riigikohtusse pöördumiseks puudus alus.
«Kehtiv seadus võimaldab esitada kassatsiooni riigikohtule üksnes juhtudel, kui kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Seadus ei anna võimalust kaevata otsust edasi põhjendusega, et prokuratuur ei nõustu kogutud tõenditele antud hinnanguga. Just nimetatud põhjusel ei saanud prokurör taotleda riigikohtult tõendite ümberhindamist ja süüdimõistva otsuse langetamist,» selgitas Gross.
Ta kinnitas, et kriminaalmenetluse käigus on uurijad määranud kõik vajalikud ekspertiisid, mida seda tüüpi kuriteo puhul on võimalik ja vajalik määrata. «Samuti on kuulatud üle kõik olulised tunnistajad. Kogutud materjalide pinnalt oli prokuratuur kindel, et poistele süüdistuse esitamine on põhjendatud,» sõnas Gross.
Kohus hindas vahetult istungil antud ütlusi ning leidis, et kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. «Küll aga pidas kohus usaldusväärseks süüdistatavate ütlusi. Miks kohtu siseveendumus just selliseks kujunes, seda saab selgitada ainult kohus ise.»
Prokuratuur õigeksmõistva otsuse ja esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustunud ning kaebas selle edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus saab vajadusel tõendeid ümber hinnata ja seda prokurör teise astme kohtult ka taotles. «Ringkonnakohus aga nõustus esimese astme kohtu järeldustega, lisades, et lõplikult kõrvaldamata kahtlused tuleb lugeda süüdistatavate kasuks,» selgitas Gross.
Ta lisas, et on oluline, et ajakirjandus on selle juhtumi avalikkuse ette toonud ja see on ühiskonnas saavutanud märkimisväärse kõlapinna. «Kahjuks ei kustuta ei juristide vaidlus ega avalik diskussioon juhtunut kannatanu mälust. Inimese ja lapsevanemana on mul just kannatanust selle kõige keskel kahju.»