Kõige efektiivsem viis perevägivalla vähendamiseks oleks määrata vägivallatsejatele kohustuslikus korras viharavi, selgus politseiuurijate ja juristide arvamusi analüüsinud uuringust.
Uuring: vägivallatsejaid tuleks kohustada viharavile
14. märts 2015, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus «Perevägivald Eestis juristi pilgu läbi» koguti muuhulgas arvamusi, kuidas saaks ohvreid aidata ja vägivallatseja eest kaitsta. Vastajad toetasid kõige enam mõtet, et vägivallatsejatele tuleks määrata viharavi sundnõustamise korras (57-58 protsenti) ja kehtestada lähenemiskeeld (45-52 protsenti).
Turvakodude rajamine ja sotsiaalmajade ehitamine said abinõudena märksa vähem toetust. Kusjuures turvakodude variant leiab rohkem poolehoidjaid (29-30 protsenti) kui sotsiaalmajade ehitamine (19-24 protsenti).
Kõige vähem usutakse esmase lahendusena lepitamisse perenõustaja/hingehoidja juures, skeptilisemad selle suhtes on politseiuurijad, kellest on idee pooldajaid vaid 7 protsenti, juristidest toetab seda mõtet 15 protsenti.
«Kokkuvõtteks võib järeldada, et kõige enam usutakse viharavisse, mis muudaks vägivaldset meest. Tegemist on kogu maailmas, aga ka Eestis alles vähe rakendamist leidnud suhteliselt uudse meetodiga, mis esialgu tundub vastajatele universaalse lahendusena ja efektiivne. Ekspertide hinnangul tuleb vägivallatsejate korrektsiooniprogramme (ka kohustuslikus korras) kindlasti senisest rohkem praktiseerida, samas ei saa neid ülehinnata ja käsitleda kui ohvri kaitset, mis aitab vägivalla kordumist ära hoida,» hoiatavad uuringu autorid.
«Korrektsiooniprogrammi tuleb vaadelda kui sanktsiooni ja parandavat meedet, mitte aga kui kaitset ohvrile.Need programmid annavad tulemusi pika perioodi jooksul, üsna harva ja neid ei tuleks automaatselt samastada ohvri kaitsmisega, nagu ei taga ohvri kaitset ka perenõustamine.»
Ohvri kaitseks peetakse kõige efektiivsemaks meetmeks lähenemiskeeldu, mida küsitluse andmetel toetab 52 protsenti politseiuurijatest ja 45 protsenti juristidest.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös valminud uuringus «Perevägivald Eestis juristi pilgu läbi» osales 203 juristi ja politseiuurijat.