Riigikohus teatab kirjas riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele, et praegune valimiskorraldus on optimaalne ning seda pole vaja muuta.
Riigikohus: valimiskorralduse muutmiseks ei ole vajadust
13. september 2010, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde pöördus riigikohtu poole, et saada arvamus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Põhiseaduse muutmise eesmärgiks seati valimisaastate arvu vähendamine valimiste arvu samaks jättes. Sellega soovitakse vältida pideva valimiskampaania olukorda, mis võib negatiivselt mõjuda poliitilise debati ja otsuste kvaliteedile ning poliitika järjepidevusele ning põhjustada surve lühiajalistele huvidele orienteeritud eelarvepoliitika tegemiseks.
Riigikohtu nõunike arvates pole põhiseaduse muutmise põhjus selge. Raske on tõsiselt võtta põhiseaduse muudatuse põhjendust, et valimiskampaaniad mõjuvad negatiivselt poliitilise debati kvaliteedile. «Tahtmatult võib siin tekkida paralleel Konstantin Pätsi 1934. aastal väljendatud mõttega, et Eesti rahvas on poliitikast väsinud,» seisab kirjas.
Nõunikud märkisid, et poliitikute jaoks ei peaks valimiskampaania olema ebameeldivus, mida iga hinna eest vältida. Demokraatlikus riigis on valimistel täita oluline roll – just läbi valimiste teostab rahvas oma kõrgemat võimu ning kampaania on valimiste läbiviimiseks vajalik eeltöö, mis on mõeldud valija abistamiseks valimisotsuse langetamisel. Poliitikud kui poliitilises debatis osalejad ning valimiskampaania korraldajad on need, kellest sõltub kampaania sisu ja kvaliteet.
Nõunikud seavad kahtluse alla ka valimisaastate arvu tegeliku vähenemise. «Eelnõu näeb ette, et erakorraliselt valitud riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu või vabariigi president ei jää ametisse täisajaks, vaid üksnes järgmiste korraliste valimisteni jäänud ajaks. Sellisel juhul toimuvad ühe valimisperioodi jooksul kahed valimised (erakorralised ja korralised) ühtede asemel. Valimisaastate arvu see ei vähenda ega aita kaasa ka poliitika järjepidevusele,» leiavad nõunikud oma kirjas.
Samuti rõhutavad nad, et erakorralistel valimistel näiteks kuueks kuuks valitud rahvaesindaja roll muutuks ebamääraseks ja kahaneks inimeste arv, kes sooviksid kandideerida. Kahaneks ka valimisaktiivsus.
54 Riigikogu liiget algatasid 3. juunil 2010 põhiseaduse muutmise eelnõu, mis paneks valimised toimuma kindlas rütmis, kahel valimisaastal. Ühel aastal toimuksid riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ning teisel aastal Euroopa Parlamendi ja vabariigi presidendi valimised. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutab eelnõu 16. septembril.