Tänavu on seitse Eestist varjupaika küsinud Ukraina kodanikku saanud täiendava kaitse ning kaks inimest elamisloa.
Eesti võttis vastu üheksa Ukraina põgenikku
16. märts 2015, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva aasta esimestel kuudel on Eesti ametivõimudele esitatud kokku 35 varjupaigataotlust, ütles politsei- ja piirivalveamet migratsioonibüroo juht Maige Lepp BNSile. Ta märkis, et tänavu esitatud taotluste arv on möödunud aasta sama ajavahemiku jooksul esitatud taotluste arvust veidi suurem ning silma hakkab Aafrika päritolu varjupaigataotlejate suurem osakaal. «Oodatavalt on kõige enam varjupaigataotlusi Ukrainast,» lisas ta.
Tänavu on menetlus lõpetatud 25 varjupaigataotluse osas, neist 16 juhul on ostus olnud keelduv või on menetlus muul põhjusel lõpetatud.
«Täiendav kaitse on antud seitsmele Ukraina kodanikule, kes pärinevad vahetult kriisipiirkonnast ja kuuluvad kas vanuse või tervisliku seisundi tõttu haavatavate inimeste rühma ehk eakad inimesed ja lastega pered. Kahel juhul anti varjupaigamenetluse tulemusena elamisluba pereliikmele,» ütles Lepp.
Kui nõuded varjupaiga saamiseks ei ole täidetud, võib isik saada täiendava kaitse ja tähtajalise elamisloa põhjusel, et tagasipöördumine päritoluriiki ei ole tema jaoks turvaline (on elule ohtlik).
Kokku on praegu politsei- ja piirivalveameti menetluses 105 varjupaigataotlust. Taotluse läbi vaatamiseks, asjaolude kontrollimiseks ja otsuse tegemiseks on ametil aega kuus kuud. «Enamasti on menetlus küll veidi lühem, kuid kuna kaugematest riikidest on kohalike olude kohta info saamine raskendatud, siis on ka juhtumeid, kus tähtaega tuleb pikendada,» sõnas Lepp.
Tänavu veebruaris saatis ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR) kõigile Euroopa riikidele kirja, milles kirjeldatakse Ukraina olukorda ja selgitatakse, et suurtel pagulaste hulkadel ei ole võimalik Ukraina piires turvaliselt ümber asuda. ÜRO soovitas liikmesriikidel, sealhulgas Eestil, tungivalt iga juhtumit tõsisemalt kaaluda, Ukraina põgenike tegelikku olukorda mõista ja neid vastu võtta.