Sel nädalal möödub aasta nn referendumist Krimmis, mille tulemusena liideti osa Ukrainast Venemaa koosseisu. Eesti ekspertide hinnangul jääb patiseis seal veel pikaks ajaks kestma.
Mälksoo ja Alatalu: Krimmi tulevik on lahtine
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
16. märts 2015, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo tõdes Vikerraadio saates «Uudis+», et ükski ametlikult tunnustatud riik pole Krimmi nn referendumit ja taasliitmist Venemaaga tunnustanud, vahendas ERR Uudised.
Ta selgitas, et isegi kui Krimmi puhul võis hüpoteetiliselt eeldada, et seal enamik rahvast ongi venemeelsed, siis rahvusvaheline õigus ei tugine ainult küsitlustele või referendumitele, sest Krimmi rahvahääletusele eelnes jõu kasutamine.
Krimmi tulevik on tema arvates tume. «Arvan, et patiseis jääb kestma aastateks. See tähendab, et Venemaa on Krimmi jõuga endale rebinud, samas Krimm ei saa endale märkimisväärseid Lääne investeeringuid või turismi,» selgitas professor.
Väliskommentaator Toomas Alatalu arvates saab Krimmi küsimust lahendada üksnes poliitilise dialoogi käigus Venemaa ja tema naabrite vahel.
«See tähendab seda, et Krimm võib jääda Venemaa kätte ja tõenäoliselt jääb, aga sellele ilmselt tehakse mingisugune uus rahvusvaheline lahendus, sest see referendum sõjaväe kohal olles mitte kedagi rahuldada ei saa,» selgitas Alatalu. Uue poliitilise lahenduse leidmine võtab tema arvates aga vähemalt kolm kuni neli aastat aega.
Samuti soovis Alatalu rõhutada Hiina rahvavabariigi peaministri eilset avaldust. «Venemaa on ju kogu aeg viimase aasta jooksul püüdnud asju kujutada niimoodi, et neil on täielik Hiina toetus. Aga Hiina peaminister kordas eile veel kord, et nende seisukohalt on Ukraina territoriaalne tervik ja see tähendab seda, et ka Hiina ei tunnusta Krimmi minekut Venemaa koosseisu,» sõnas ta Postimehele.
Möödunud aasta 16. märtsil toimus Krimmis nn referendum, kus küsiti elanikelt nende arvamust küsimuses, kas Krimm peaks Venemaa koosseisu minema. Kaks päeva hiljem, 18. märtsil kirjutasid Venemaa president Vladimir Putin, Krimmi valitsusjuht Sergei Aksjonov, Krimmi parlamendi spiiker Vladimir Konstantinov ja Sevastopoli linnapea Aleksei Tšalõi alla lepingule Krimmi ja Sevastopoli lülitamisest Venemaa koosseisu uute föderatsioonisubjektidena.