Kolm küsimust rektorikandidaadile: Jakob Kübarsepp

TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp. Foto: Liis Treimann

Postimees palus TTÜ rektoriks kandideerijatel vastata kolmele küsimusele. Vastab tehnikateadlane, Teaduste Akadeemia liige Jakob Kübarsepp.

Kas ja millist muutust TTÜ teie hinnangul kõige enam vajab? 

TTÜ areng on viimasel aastakümnel olnud tähelepanuvääriv - kiire rahvusvahelistumine; paranenud koostöö ettevõtetega; märkimisväärselt on arenenud  kogu  taristu; välja on ehitatud ning kõrge rahvusvahelise tunnustuse osaliseks on saanud ülikoolilinnak jne.

Nüüd vajavad suuremal määral tähelepanu inimesed  ja nende tegevuse tulemuslikkus, ilmselt on vajalik arendada akadeemilise karjääri mudel kaasajas toimivaks.

Väga oluline on suurendada igal tasandil õppe ja teaduse sidusust ettevõtluse praktiliste vajadustega. Oluline on tõsta ülikooli töötajate, üliõpilaste, laborite  koostööhuvi ja -võimet nii omamaiste kui rahvusvaheliste tehnoloogia arendamisest huvitatud partneritega.

Õppetegevuse valdkonnas on esmatähtis kvaliteet - õppejõudude õpetamisoskuste arendamine ja ülikooliväliste inimeste väärtuslike teadmiste ja oskuste kaasamine õppetegevusse külalislektoritena, juhendajate, praktikapartneritena. Vähetähtis pole  ka üliõpilaste tulemuslikkus, sh eriti õppimise katkestamiste vähendamine.

Teadustegevuse valdkonnas tuleb  parandada doktoriõppe tulemuslikkust, peamiselt suurendades  nõudlikkust doktorantide ja juhendajate valikul  ning arendada võimekust luua  kõrgetasemelisi teaduspublikatsioone

TTÜ on end nii Eestis kui kogu maailma ülikoolide võrdluses tugeva tehnikaülikoolina tõestanud. Kuidas seda positsiooni hoida ja kas ja kuidas saaks seda veelgi tugevdada?

Viimaste kümnendite arenduste tulemusena on  TTÜ positsioon maailma tehnikaülikoolide hulgas ( aga ka ülikoolide hulgas üldiselt) parem kui kunagi varem. Seega neid asju, mida oleme hästi teinud, tuleb teha jätkuvalt. 

Arenguruumi on  tasemeõppe tulemuslikkuse,  kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide arvu ja kvaliteedi,  patentide arvu, rahvusvahelise akadeemilise personali osakaalu  ning liikmeskonna -  üliõpilased, akadeemiline personal -  mobiilsuse osas. Viimase all pean silmas üliõpilaste vahetust välismaa ülikoolidega ja õppejõudude stažeerimist välismaa ülikoolides ja teadusasutustes

Mis on teie hinnangul Eesti kõrghariduses praegu suurimad probleemid, millised on tugevused?

Eesti kõrghariduse suurimad probleemid on:

- suur väljalangevus õpingute katkestamise tõttu;

- lahknevused tööturu ootuste ja kõrgkoolide poolt pakutava vahel;

- väike rahvusvaheline mobiilsus;

- akadeemilise karjääri vähene atraktiivsus ja madal konkurentsivõime palgaturul.

Eesti kõrghariduse tugevusteks on:

- paranenud ligipääs  kõrgharidusele tänu riigieelarvelise rahastamise  suurenemisele;

- rakendunud kvaliteedihindamise süsteem;

- antava hariduse suhteliselt kõrge tase, mida kinnitab  ka välisüliõpilaste arvu kiire suurenemine;

- vajaduspõhiste õppetoetuste ja erialastipendiumite süsteemi käivitumine.