Jaanuaris avatud avaandmete portaal peaks olema nagu Eesti riigi e-mõistus, aga ligi kolme kuu jooksul on sinna laekunud vaid 13 dokumenti.
Lubatud Eesti riigi e-mõistus on ikka veel must ala
19. märts 2015, 18:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-riigi ideoloogia isa, Uuno Vallneri sõnul napib raha, inimesi ja eestvedajaid.
Avaandmete portaali peaksid üles laadima andmeid kõik riigiasutused. Ja see ei peaks olema soovitus, vaid kohustus, sest põhiseaduse järgi peavad avaliku sektori asutused tegema avalikuks kogu teabe. Piirata võib infot vaid julgeoleku ja eraelu kaitse huvides. Või nagu ütleb Vallner: «Kõik, mis ei ole keelatud, peab olema avalik.»
Meile meeldib oma riiki müüa e-riigina, aga tegelikult on asi piinlikult kaugel. Praegu peab info hankimiseks olema spetsialist (dokumendiregistris on tuhandeid dokumente, sealt vajaliku leidmine võib võtta tunde) või saatma e-kirju ametnikele.
Ehk seetõttu olemegi 13ndal kohal avaandmete edetabelis 86st riigist. Open Data Barometer on Vallneri sõnul ilmselt kõige tunnustatum metoodika riigi avaandmete taseme hindamiseks.
Rahvusvaheline baromeeter võrdles avaandmete kättesaadavust ja nende mõju ühiskonnale 86s riigis:
Graafikul on näidatud edetabeli esiriigid ja punktisumma (maksimaalne on 100)
Koostanud: Open Data Institute ja World Wide Web Foundation
Baromeetri järgi napib Eestis eelkõige vastutust sellega tegelemisel. Mistõttu riigiametnikud ei lae andmeid üles ja kodanikel on neile raske ligi pääseda.
Edetabeli esiriigid on USA ja Suurbritannia. Vallneri sõnul alustasid nii USA president Barack Obama kui brittide peaminister David Cameron kampaaniaga «masinloetava ühiskonna» poole kohe võimule saades.
Lihtsustatult tähendab avaandmete keskkond, et dokumendid on kõik ühes kohas ja ühes formaadis. Ja et nende seast saab vajalikku leida märksõnade abil, mitte neid ükshaaval avades lootes, et ehk läheb õnneks. Ka saaks nende andmete abil luua erinevaid rakendusi.
Juba 2012. aastal teadsid Vallneri sõnul kõik Eesti riigiasutused, et kolme aasta pärast peavad kõik andmed olema masintöödeldavad. See oleks pidanud olema piisav aeg. Jaanuaris avatigi portaal, nagu lubatud. Aga sisuliselt tühi.
«Andmete masinloetavalt avamine on tundlik protsess,» selgitas Mikk Lellsaar majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, mille taha e-mõistus toppama jäi. Andmete avaldamine eeldab hoolikat õiguslikku analüüsi. «Teiseks [on] teabevaldajate teadlikkus andmete masinloetavaks tegemisest ja avaandmete loomisest täna veel madal.»
Vallner arvab, et Eesti e-mõistus saab valmis alles 15 aasta pärast.