/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Postimees palus TTÜ rektoriks kandideerijatel vastata kolmele küsimusele. Vastab mehaanikateadlane, TTÜ küberneetika instituudi direktor Andrus Salupere.
Kolm küsimusest rektorikandidaadile: Andrus Salupere
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas ja millist muutust TTÜ teie hinnangul kõige enam vajab?
Me elame kiiresti muutuvas maailmas ja TTÜ ei saa olla vaid muutumisprotsesside pealtvaataja või kommenteerija – ta peab ise neid protsesse mõjutama ja juhtima. Loomulikult muutub ka ülikool koos ümbritseva maailmaga. Samas pole mõtet TTÜ sees ette võtta muutusi vaid muutuste eneste pärast.
Ülikool on töötav mehhanism ja enne kui seda ümber tegema hakata, peab olema selge, kas konkreetne muutus ka mingit kasu toob ja kui toob, siis kellele. Rektor ja tema meeskond peavad tagama TTÜ harmoonilise arengu lähtudes Eesti riigi huvidest, tuginedes TTÜ seadusele ja põhikirjale.
TTÜ on end nii Eestis kui kogu maailma ülikoolide võrdluses tugeva tehnikaülikoolina tõestanud. Kuidas seda positsiooni hoida ja kas ja kuidas saaks seda veelgi tugevdada?
Positsioonide hoidmist on väga täpselt kirjeldanud Lewis Carroll: «Sa pead kõigest jõust jooksma, et paigal püsida». Positsioonide tugevdamiseks peaksime järelikult suutma joosta kiiremini kui me hetkel võimelised oleme. Ma usun, et see on täiesti võimalik kui selle nimel koos kogu TTÜ kollektiiviga tööd teha.
Erilist tähelepanu tuleb lähiaastatel pöörata ühiskonna teenimisele ning traditsiooniliste inseneri- ja IKT erialade arendamisele. Selleks peame näiteks suutma efektiivselt ära kasutada innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory ja TTÜ seadusega lubatud lisarahastust Eestile oluliste tehnikateaduse professuuride jaoks. Rahvusvahelistumise protsess peab jätkuma arengut tagava kasvuga ja laieneva ringiga ning baseeruma kvaliteedil.
TTÜ peab olema innovaatiline tudengisõbralik ülikool, kus austatakse akadeemilisi traditsioone ja akadeemilist vabadust ning kus kogu liikmeskond teab, et nende mõtteid arvestatakse otsustamisprotsessides. See võimaldab värvata endale nutika üliõpilaskonna ja kvaliteetse personali, kellega oleme varsti võimelised jooksma kaks korda kiiremini kui praegu.
Mis on teie hinnangul Eesti kõrghariduses praegu suurimad probleemid, millised on tugevused?
Suurimad probleemid on seotud tegevuskeskkonna ebastabiilsusega – on väga keeruline oma tegevust pikemaajaliselt planeerida permanentselt reformitavas keskkonnas. Tugevused: võimalus saada tasuta kõrgharidust, kõrghariduse kõrge kvaliteet ja edukas rahvusvahelistumine.