Seppik: kõiki kuritegusid ei saagi võrdsel tasemel uurida

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Seppik.
Ain Seppik. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Politseiameti kunagise peadirektori ja endise siseministri Ain Seppiku hinnagul on politseil olnud kuritegude uurimiseks raha liiga vähe juba ligi kaks aastakümmet. «Oleks ju aeg probleemi teadvustada,» leiab ta.

Postimees kirjutas täna välisinvestorist ettevõtjast, kelle firmast varastas juhtivtöötaja 37 000 eurot. Ehkki olemas olid varastamist tõendavad videomaterjalid ja ettevõtte raamatupidamisandmete võltsimine, ei olnud see politseile piisav põhjus varguse uurimiseks, sest antud kriminaalasi ei kuulunud politsei teatel kahju suuruse ja avaliku huvi puudumise tõttu prioriteetide hulka. Prioriteedid tulevad aga mängu ametile riigieelarvest eraldatud vahendite nappuse tõttu.

«Praegu politsei käsutuses oleva rahahulgaga võrreldes oli meil absoluutne probleem, sest politseiorganisatsioon oli suurem ja raha oli tükk maad vähem,» ütles Seppik, kes oli politseiameti eesotsas aastatel 1995-1997.

Samas aga märkis ta, et kui toona kasvas kuritegevus metsikus tempos, siis nüüd on kuriteod juba pikka aega stabiliseerunud. «Oleks ju aeg probleemi teadvustada,» ütles ta Postimehele.

Selge see, et kõiki kuritegusid võrdsel tasemel uurida ei ole võimalik, kuigi seadus seda kohustab

Probleemid samad

Seppik tõi välja, et aastal 2002, kui tema lahkus siseministri kohalt, oli politseis umbes 5000 ja piirivalves 4000 inimest. Täna on politsei- ja piirivalveametis kokku umbes 5000 inimest. «Ja möödunud on kõigest 13 aastat.»

Seppiku kinnitusel tuli sarnaseid valikuid – millist kuritegu rohkem uurida ja mis kõrvale jätta – teha ka 90ndate lõpus. «Selge see, et kõiki kuritegusid võrdsel tasemel uurida ei ole võimalik, kuigi seadus seda kohustab. Paraku ei jätku inimesi ega raha,» ütles Seppik. Just majanduskuritegude osas on tema sõnul võimalused eriti piiratud, aga näiteks isikuvastaste kuritegudega tegelemisega on Seppiku hinnangul täna seis päris hästi.

Raha on juurde vaja

«Ma olen ammu öelnud, et kohe oleks vaja juurde 20 miljonit palgafondi jaoks ja järgmisel aastal veel 20 miljonit. Siis saaksime me taseme selliseks, et me saaksime inimeste voolavuse kinni,» rääkis ta.

Ehkki seda puuduolevat raha on aastate jooksul püütud riigieelarvest saada, on lõpuks see raha siiski tulnud koondamiste arvelt. «Ameti seest pole enam midagi leida, sest kruvid on keeratud viimse pealt pingule. Riik peab lihtsalt raha juurde andma.»

Seppik meenutas, et enne masu andis riik ametile juurde umbes 400 miljonit krooni, ent kui surutis tuli, võeti kõik raha ära. See raha tuleks tema hinnangul ametile täna tagasi anda.

«Kui me arvestame, et üks praam, mida riik ehitab, maksab umbes 30 miljonit eurot, siis tehke oma järeldused ise, kus on riigi tänased prioriteedid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles