Venekeelne elanikkond ootab demokraatia paremat toimimist

, Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi vanemteadur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venekeelsed vastanud on vähem veendunud selles, et Eestis toimuvad valimised on vabad ja ausad.
Venekeelsed vastanud on vähem veendunud selles, et Eestis toimuvad valimised on vabad ja ausad. Foto: Liis Treimann

Sündmused Ukrainas tõid kaasa kõrgendatud huvi Balti riikide venekeelse elanikkonna poliitiliste hoiakute vastu. Vastusena spekulatsioonidele, mille kohaselt Balti riigid võivad olla Venemaa hübriidsõja või õõnestustegevuse järgmine sihtmärk, rõhutavad Eesti riigijuhid ja arvamusliidrid, et Krimmi või Ida-Ukraina stsenaariumi kordumine siin pole võimalik, kuna siinsed vene emakeelega elanikud jagavad läänelikke väärtusi, hindavad siinseid hüvesid ja on üleüldse eluga piisavalt rahul, et Kremli kihutusi mitte kuulda võtta. 

Euroopa Sotsiaaluuringu andmed võimaldavad hinnata nende väidete paikapidavust. 2012. aasta lõpus ja 2013. aasta alguses 30 Euroopa riigis läbi viidud uuring keskendus demokraatia teemale. Uuriti, mil määral demokraatia inimestele korda läheb, mida demokraatia nende jaoks tähendab ning kuivõrd nad on rahul demokraatia toimimisega. 

Tulemused näitavad, et Eesti venekeelsed elanikud peavad demokraatlikku valitsemist vähemtähtsaks kui eestlased. Eestlastest pidas demokraatlikku valitsemist äärmiselt oluliseks 43%, kuid samal seisukohal oli vaid 27% venekeelsetest elanikest. 

Ootuspäraselt on venekeelsed elanikud demokraatia toimimisega Eestis vähem rahul kui eestlased. Kahe rahvusrühma hinnangute erinevus on märkimisväärne, ent mitte drastiline (10-pallisel skaalal 1,5 palli). Venekeelsed vastanud on vähem veendunud nii selles, et Eestis toimuvad valimised on vabad ja ausad, kui ka selles, et riigis elavate vähemuste õigused on kaitstud.

Uuringust selgub, et eesti ja vene emakeelega inimeste rahulolu demokraatiaga sõltub üldjoontes samadest teguritest. Rahulolu demokraatiaga on tugevalt seotud hinnangutega riigi majanduslikule olukorrale ning haridus- ja tervishoiusüsteemi toimimisele. Demokraatiaga on rohkem rahul parempoolse ilmavaate pooldajad ja need, kes peavad ennast lähedaseks mõne – ükskõik millise – erakonnaga. Huvitav on märkida, et viimaseid on venekeelsete elanike hulgas proportsionaalselt rohkem kui eestlaste hulgas. Väga oluliselt mõjutab rahulolu demokraatiaga see, kas inimene kuulub poliitiliste võitjate või kaotajate hulka – st kas erakond, mille poolt kodanik hääletas, pääses valitsusse või mitte. 

Huvitavaid tulemusi annab Eesti eri piirkondades elavate vene emakeelega vastanute hoiakute kõrvutamine. Selgub, et Ida-Virumaa venekeelsete elanike rahulolu nii Eesti demokraatia kui ka majanduse toimimisega on pisut kõrgem kui Tallinnas ja Harjumaal elavate venekeelsete vastanute oma, jäädes siiski alla mujal Eestis elavate venekeelsete inimeste hinnangutele. See tulemus on mõneti üllatav, arvestades, et Harjumaa on Eesti majanduslikult arenenuim piirkond, kus sissetulekute tase on kõige kõrgem. Üks võimalik seletus idavirulaste oodatust kõrgemale rahuolule puudutab võrdluspunkti: Ida-Virumaa elanikel on parem pilt sellest, mis toimub piiri taga ning võrdluses Venemaa oludega näevad nad põhjust suuremaks rahuloluks. 

Kokkuvõttes võimaldavad uuringutulemused väita, et venekeelsete elanike rahulolu demokraatia toimimisega ei ole katastroofiliselt madal. See, kas klaas on pooltäis või pooltühi, jääb aga ikkagi igaühe enda otsustada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles