Siseministri sõnul ei olegi praegu enam võimalik, et kodakondsuseta isikud taotleksid Eesti kodakondsust endises tempos.
Pomerants: kodakondsuse taotlemisel on saabunud loomulik piir
15. september 2010, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Marko Pomerants rääkis täna hommikul intervjuus Kuku raadiole eilseid lõimumismonitooringu tulemusi kommenteerides, et paanikaks pole põhjust.
«Hästi selge on see, et määratlemata kodakondsuseta inimeste arv ei saagi enam sellise vuhinaga väheneda, nagu ta seda aastaid on teinud. Siin on ette tekkinud loomulik piir. Seesama keeleoskuse küsimus on nendest üks peamisi põhjuseid,» rääkis minister.
Tema sõnul on fakt ka see, et määratlemata kodakondsusega inimeste arv ei suurene, vaid väheneb. «See kiirus on loomulikult väiksem. Kui me vaatame pikemas perspektiivis, mingi kümmekond aastat, siis näeme, et arv on oluliselt vähenenud ja inimesed on end määratlenud.»
Veel ütles Pomerants, et kui kodakondsuse taotlemisel võrreldakse aastaid 2008-2010, siis ei saa mõelda kogu aeg pronksöö sündmuste peale. «Vahepeal juhtus ka see, et Eesti astus Schengeni viisaruumi liikmeks, mis tähendab, et 2008. aasta lõpust on välismaalastel, kellel on Eestis pikaajaline elamisluba, väga mõnus reisida nii ühes kui teises suunas. Selline pragmaatiline vajadus,» märkis ta.
Majandusliku kindlusetuse kohta märkis siseminister, et vahepeal oli masu. «Ja hästi loogiline on see, et kui keeleoskus on tähtis mõne töökoha suhtes, siis riigikeelt mitteoskajatel on sansud vähe kehvemad. Siin on põhjuseid, mis seda perioodi iseloomustavad.»
Lõimumiskava monitooringut koordineerinud Raivo Vetiku hinnangute kohta arvas Pomerants, et Vetik ei ole kõigi võimalike põhjuste üle mõelnud ja vaadanud, kus on loomulik tendents ja kus on dramaatikat.
«See aga ei tähenda, et teema ei oleks tähtis ja et venekeelne inimene ei teaks, mis Eesti riigis toimuks,» rõhutas minister.
Uurimistulemuste võimalikule seosele rahvastikuministri ameti kaotamisega märkis Pomerants, et ei taha alahinnata viimase ministri tööpanust, kuid ilmselt seda seost ei ole. «Arvan, et statistika oleks samas augus, kus see statistika on. Pealõimuja ei ole praegu siseminister, vaid kultuuriminister. Riiki ei ole jäänud ühe ministri kadumisega suurt lõimumisauku.»