Riik võib tulevikus hakata hüvitama juhtumeid, kus isikul on alusetult keelatud elukohast lahkuda.
Alusetu elukohast lahkumise keeld võib tuua hüvitise
15. september 2010, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus arutab homme «Riigivastutuse seaduse» eelnõud, mille eesmärk on kehtestada uues redaktsioonis riigivastutuse täiendatud regulatsioon. Ühte seadusesse koondatakse ka seni eriseaduses sisalduvad sätted, mis on aluseks isikutele süüteomenetluses vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele.
Valitsuse pressibüroo teatel saab ühe uuendusena eelnõu kohaselt riigilt kahju hüvitamist nõuda juhul kui menetluse käigus on isik alusetult vahistatud või tal on keelatud elukohast lahkuda. «Sama kehtib ka juhul kui isikule on rakendatud ametist kõrvaldamist või vara arestimist seoses sellega, et isik oli kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav, tsiviilkostja, kolmas isik või süüdimõistetu.»
Eelnõu järgi vähendatakse isiku hüvitist saamata jäänud tulu osas. Saamata jäänud tulu tuleb riigil hüvitada vaid tõendatud osas, mis arvestab isiku senist reaalset sissetulekut. Juriidilistel isikutel tekib õigus nõuda ka mittemateriaalse kahju hüvitamist, kuna ka nemad võivad kanda kahju näiteks maine kahjustamise või sõnumi saladuse rikkumise tõttu.
Uudsena nähakse eelnõus ette riigivastutusnõuete loovutamine. Loovutamine võib olla vajalik juhul, kui isikul puuduvad reaalsed võimalused oma õigusi kaitsta. Loovutamine on lubatud üksnes kahju hüvitamise nõude ja alusetult saadud asja või raha tagastamisenõude puhul.
Riigivastutuse seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. jaanuariks 2012, et tagada selle samaaegne jõustumine uue halduskohtumenetluse seadustikuga.