/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
Keskerakonna juhi ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervisel pikki aastaid silma peal hoidnud Jõgeva haigla juht Peep Põdder tunnistas Postimehele, et oli üksjagu üllatunud, kui pidi hea sõbra nädal tagasi, eelmise nädala kolmapäeval oma kodulinnast Tartusse haiglasse läkitama.
Põdder, kes on enda mäletamist mööda konsulteerinud Savisaart seoses teda tabanud külmetushaiguste, peavalu ja ka muude tõbedega vähemalt kaks kümnendit, kinnitas, et viimasel ajal oli tema vana sõbra tervis olnud päris hea. Ta lisas, et vererõhk, mis varem kippus liiga kõrgeks, oli kontrolli all, ning lisaks oli Savisaar kaalus märgatavalt alla võtnud.
Kui Savisaar nädal tagasi Põdderile helistas, et tal on paha olla, oli Põdder kutsunud ta enda juurde Jõgeva haiglasse, sest ega telefoni teel saa diagnoosi panna. Ta tegi Savisaarele mitu analüüsi ning nägi, et tema vererõhk on märgatavalt alanenud. Jõudnud enda hinnangul järeldusele, et patsient viibib septilises šokis ehk raske infektsiooni põhjustatud kogu keha põletikus, otsustas Põdder seejärel saata ta kiirabiga edasi Tartu Ülikooli kliinikumi, sest see asub Jõgevale kolm korda lähemal kui Tallinna haiglad.
Põdder lausus, et algul oli Savisaar Tartusse haiglasse viimisele vastu seisnud, lootes, et äkki lähevad haigusnähud iseenesest üle. «Ma kutsusin siis veel kurjema arsti [appi], kui ma olen,» ütles koguka kehaehitusega Põdder.
Meeste jutud
Põdder (50) on üks kolmest isikust, kes Tartu Ülikooli Kliinikumi kinnitatud andmeil tohib jagada teavet Savisaare tervisliku seisundi kohta. Ülejäänud kaks on Erki Savisaar (36), Edgar Savisaare poeg esimesest abielust, värske riigikogu liige, ja Siret Kotka (28), Keskerakonna volikogu aseesimees, kes on viimasel ajal aidanud väidetavalt hoida silma peal Savisaare elupaigal Hundisilma talul Lääne-Virumaal Vihula vallas. Erki Savisaar ja Kotka ei ole Postimehe kõnedele ega sõnumitele vastanud.
Ajakirjandus on Põdderit sageli tituleerinud Savisaare ihuarstiks. Ta palus seda edaspidi mitte teha, sest mõiste «ihuarst» pärineb 18. sajandist ning pealekauba seob teda Savisaarega pigem sõbra-, mitte arsti ja patsiendi suhe.
Nende tutvuse algus ulatub ülemöödunud kümnendisse. Keskerakonna liikmena on Põdder varem kuulunud koguni erakonna juhatusse ning on kolmedel viimastel kohalikel valimistel pääsenud Jõgeva linnavolikokku. Enne Jõgeva haigla juhiks saamist töötas ta aastani 2005 Lääne-Tallinna keskhaigla juhina.
Kui mehed on kohtunud, ei ole nad omavahel rääkinud niivõrd tervisest, vaid ennekõike laste käekäigust, argiasjadest ja iluuisutamisest, meenutas Põdder. Savisaar on nimelt Eesti Uisuliidu president.
Pärast seda, kui Põdder saatis eelmisel kolmapäeval Savisaare Tartusse, ei ole ta ammust sõpra rohkem näinud ega ole ka TÜ kliinikumist uurinud, kuidas neil ravimine kulgeb. Ta põhjendas seda põhimõttega, et kui patsient on usaldatud ühe arsti hoole alla, siis teised arstid sinna kunagi vahele ei sega. «See on nagu sõjaväes – subordinatsioon,» lisas ta.
Esmakordne etteaste
Seetõttu, tunnistas Põdder, ei ole ta ka õige inimene kommenteerima Savisaare viimaste päevade seisukorda ja käekäiku. Ent ta avaldas arvamust, et infektsioon, mis, nagu selgus üleeilsel pressikonverentsil TÜ kliinikumis, oli saanud alguse vähem kui sentimeetri pikkusest kriimustusest Savisaare paremal säärel, võis hakata levima Savisaare hiljutisel külaskäigul Taisse, kus valitseb kuum ja niiske kliima. Lisaks, oletas Põdder, võis nakkuse levikut soodustada valimiskampaania lõpusirgel Savisaart tabanud gripp, mis vähendas organismi vastupanuvõimet haigustele.
Tartu Ülikooli kliinikum korraldas üleeile pärastlõunal seoses Savisaare kohta ajakirjanduses levinud vastukäivate ja poolikute infokildudega pressikonverentsi, kus teda ravinud arstid avaldasid, et patsiendi elu päästmiseks pidid nad amputeerima tema parema jala ülalpoolt põlve. Pressikonverentsi korraldamiseks ja patsiendi info avaldamiseks sai kliinikum loa Savisaare perekonnalt.
TÜ kliinikumi juhatuse liikme ülemarst Margus Ulsti mäletamist mööda oli see esimene kord, kui kliinikum kutsus seoses ühe patsiendi raviga kokku Eesti ajakirjanikud.
Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto lisas, et haigla hinnangul võinuks neil olla seoses mõne patsiendi olukorraga põhjust pressikonverentse korraldada varemgi, kuid haige lähedased, kes peavad andma selleks nõusoleku, pole seda seni soovinud. Viimase seesuguse juhtumina meenutas Einasto omaaegset kaitseministrit Mart Laari, kes sai TÜ kliinikumis taastusravi pärast seda, kui teda oli veidi rohkem kui kolm aastat tagasi tabanud insult.