Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa teatas vastuseks tänasele professor Raivo Vetiku arvamusloole, et kodakondsuspoliitika eesmärgiks on endiselt see, et siin alaliselt elavatel kodanikel oleks Eesti kodakondsus.
Kultuuriministeerium: hoiakuid saab muuta selgitustööga
15. september 2010, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vetiku väitel ei erista meie kodakondsuspoliitika lojaalseid ja ebalojaalseid, vaid sotsiaalmajanduslikult edukamaid ja ebaedukamaid.
Reimaa sõnul on kodakondsuspoliitika eesmärgiks see, et Eesti territooriumil alaliselt elavad inimesed võtaksid siinse kodakondsuse. «Hoiakuid saab muuta järjepideva selgitustöö ja positiivsete hoiakute kujundamisega. Kodakondsuse valikud sõltuvad paraku ka pragmaatilistest kaalutlustest, näiteks hetkel on ka ilma kodakondsuseta isikutel võimalus vabalt reisida nii Euroopa Liidus kui Vene Föderatsioonis,» rääkis Reimaa vastuseks.
Vetik väidab ka seda, et meie riigi kodakondsuspoliitika soosib mitte ainult kodakondsusetute, vaid eestivenelaste kui tervikgrupi võõrandumist Eesti riigist.
Reimaa märkis, et tema ei näe seost kahe protsessi vahel. «Kahtlemata omab kodakondsuspoliitika mõju paljudele protsessidele ühiskonnas. Pigem on väljatoodud tendentside kirjeldamisel oma roll ka majanduskriisil, millest tulenevad ka ühiskonnakriitilised hoiakud nii eestlaste kui eestivenelaste seas,» ütles ta.
Märksa olulisem on tema hinnangul uuringust selgunud tõsiasi, et erinevad rahvusgrupid on inimlikul tasandil omavahel märkimisväärselt lähenenud. «Selle üle on tõeliselt hea meel.»