Viimastel päevadel on nii presidendi kantselei, peaminister Taavi Rõivas kui ka Postimees saanud üle 100 e-kirja armeenlastelt, kes juhivad tähelepanu 20. sajandi algul Armeenias aset leidnud genotsiidile.
Armeenlased saadavad Eesti meediaväljaannetele ja riigijuhtidele massiliselt e-kirju
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
25. märts 2015, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetis levivas armeeniakeelses üleskutses palutakse pühendada kolm minutit oma ajast, et anda panus Armeenia genotsiidi 100. aastapäevale. Sealjuures on üleskutses kirjas, et mida rohkem inimesi kirja välja saadab, seda suurem on lootus, et Eesti meedia sellest kirjutab.
Etteantud e-kirja sisus kutsutakse Armeenia genotsiidi hukka mõistma ning jutustatakse lugu eestlannast, kes genotsiidi üle elanud riigis toona misjonärina tegutses. Lisaks Postimehele on adressaatide hulgas Vabariigi Presidendi Kantselei, peaminister Taavi Rõivas, Eesti Rahvusringhääling, BNS, Maaleht ja Äripäev.
Sellest, et armeenlased on üleskutset võtnud tõsiselt, annab aimu saadetud kirjade hulk. Esimesed kirjad hakkasid laekuma esmaspäeva pärastlõunal ning täna hommikuse seisuga on neid kokku üle 120.
Kuna saatjaid on kümneid, tunnistab Riigi Infosüsteemi Ameti Infoturbe ekspert Triin Nigul, et kirjade laviini eest pole end lihtne kaitsta. Ta juhtis tähelepanu, et samasugune e-kirjadega «pommitamine» leidis aset ka möödunud aastal, kui SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks alt saadeti riigikogule sadu kirjasid.
«Tegemist ei ole klassikalises mõttes rämpspostiga, mille eesmärk on paremal juhul ehtsate või vähemehtsate toodete reklaam, halvemal juhul õngitsetakse andmeid või levitatakse pahavara. Inimesed saadavad kirju heauskselt, levitades sõnumit, mille sisu võib saatjatele tunduda ootamatu ja kiri soovimatu, kuid oma arvamuse avaldamist kellelegi keelata ei saa,» selgitas Nigul.
Niguli sõnul saaks küll kirju filtreerida teatud märksõnade abil, aga miski ei garanteeri, et seetõttu jääb saatmata mõni muu kiri, mis ei ole praeguse n-ö Armeenia-kampaaniaga seotud.
Eesti Armeenia Rahvusühingu esimees Razmik Ivanjan ütles, et ühingul puudub igasugune seos juhtunuga, küll aga vabandas ta rahvusühingu nimel kõigi spämmikirja saajate ees.
Ivanjan märkis, et sõnavabadus annab igale inimesele õiguse öelda seda, mida arvab ning keegi tegi seda läbi artiklis eelpool mainitud e-kirja. «Koostöös Eesti ja Armeenia riigiasutustega teeme kõik endast oleneva, et teada saada, kes võis taolist tegevust korraldada ning läbi viia,» lisas ta.