Sotsioloog Juhan Kivirähk leiab, et värske lõimumisteemaline uuring kinnitab vajadust avalikus ruumis selgeks rääkida, mis asi on integratsioon.
Kivirähk: kodanikuks saades ei peaks mitte-eestlasest saama eestlane
15. september 2010, 18:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Integratsioon ei ole tema sõnul kiire protsess ning võtab aega ja sellega peab paratamatult leppima. Tema arvates oleks avalikus ruumis tarvis selgeks rääkida, mis see integratsioon ikkagi on. «Kardan, et forsseeritud integratsioon jätab mitte-eestlasele tunde, et tegemist on sooviga neid assimileerida. Mina näeksin hea meelega, et venelased Eestis oleksid ühtlasi ka vene kultuuri kandjad, demokraatlikult mõtlevad Eesti kodanikud, kes elavad siin koos eestlastega. Kõik on Eesti kodanikud, kuid Eesti kodanikuks saades ei peaks mitte-eestlasest saama eestlane, vaid kodanik,» rääkis Kivirähk venekeelsele Postimees.ee’le.
Eile esitletud lõimumisteemaline uuring näitab venekeelse elanikkonna vähenevat usaldust riigiinstitutsioonide vastu. «Tendents on tegelikult seotud viimaste aastatega. Niipalju kui minu tehtud uuringud näitasid, oli kusagil 2000 aastate alguses eestlaste ja vene elanikkonna usaldus nii riigi kui valitsuse suhtes peaaegu sarnane. Eks see on ikkagi viimase valitsuse ja selle poliitika küsimused. See suur murrang toimus pronksiööde ajal,» rääkis Kivirähk, kes ise ei ole seotud viimase uuringuga.
Tema hinnangul on suhtumist kindlasti mõjutanud ka hiljutine majandusolukord. «Kuna ma ise seda uuringut analüüsinud ei ole, siis ma usun seda teinud sotsioloogide järeldusi, et majanduskriis on valusamini tabanud venekeelset elanikkonda ja kindlasti see avaldab ka oma mõju.»
Kivirähk märkis, et ilmselt tunneb venekeelne elanik Eestis ka vähest riigi toetust. Riigi retoorika on tema sõnul selline, et kui Tallinna linn midagi töötute abistamiseks teeb, siis seda pigem kritiseeritakse ja naeruvääristatakse. «Riigipoolset majanduslikku toetust on vähe ja kindlasti on ka riigi sammud hariduse osas tekitanud kõhklusi ja umbusku,» ütles Kivirähk.
Vene inforuumi mõju kohta märkis sotsioloog, et ta ei usu, et see mõjutaks otseselt suhtumist Eesti poliitikasse või valitsusse. «Aga kindlasti mõjutab kuulumine sinna inforuumi üldisi suhtumisi ja hoiakuid mõjutab. Kui me peame silmas välispoliitilisi seisukohti, siis kindlasti on siin Vene televisioonist tulev info erinev. Eriti markantselt nägime me seda Gruusia sõja korral. Ma ei oma ülevaadet, aga ma ei usu, et Eesti valitsuse pihta otseselt Vene televisioonist väga palju kriitikat tehakse,» rääkis Kivirähk.
Huvi kahanemise kohta kodakondsuse vastu rõhutas Kivirähk, et tegelikult on üle poole venekeelsest elanikkonnast Eesti kodanikud. «Ilmselt on siin ka mingid optimaalsed piirid. Vanema generatsiooni inimesed ei näe enam vajadust seda naturalisatsiooniprotsessi läbida. Suhe kodakondsusega pole emotsionaalne, vaid lähtub praktilistest vajadustest. Pole midagi teha, kui inimene, kel pole kodakondsust, saab liikuda nii ida kui lääne suunas. See on praktiline otsus.»
Rohkem peaks tema hinnangul tähelepanu pöörama nooremale põlvkonnale. «Ma arvan, et siin peaks riik rohkem pingutama, et noored, kes Eestis sünnivad, et nende hulgast ikkagi enamik saaksid eesti kodanikuks,» ütles sotsioloog.
Ta lisas, et tema arvates on integratsiooniprogrammi eesmärgid igati asjakohased ja nende järgi ka liigutakse. «Mida see monitooring näitas hästi, et kontaktid inimeste vahel on tihenenud ja olmetasandil konflikte ei ole. On probleem riigi ja inimeste suhetes,» nentis Kivirähk.