Kaitseministeerium uurib, kas oleks vajadus muuta seadust, et eruohvitserid saaksid Seli tervisekeskuses taastusravil käia.
Eruohvitserid tahavad riigi kulul taastusravi saada
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
27. märts 2015, 14:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline võimalus kadus eruohvitseridel ära. 2013. aasta märtsi seadusemuudatusega. Varem said taastusravi eruväelased ja kaitseliitlased olenemata sellest, kas neil esines teenistusülesannete täitmisega seotud tervisekahjustusi.
Seadusemuudatusega aga sätestati, et sõdurid saavad taastusravi vaid siis, kui vigastus on tekkinud teenistusülesannete täitmisel. Kehtiv seadus eruohvitseridele enam taastusravi ei võimalda, kuna neil ei ole vigastusi, mis oleks tekkinud Eesti kaitseväes teenistusülesannete täitmisel.
Samas sai ligi 50 eruväelast ka mullu Seli tervisekeskuses ravi, kuna nad olid taotluse teinud juba enne seadusemuudatuse jõustumist.
Eruohvitseride kogu juhatus pöördus kaitseministeeriumi poole, et vana kord taastada, kuna kogu kinnitusel on see vajalik sotsiaalne garantii panuse eest riigikaitsestruktuuride taastamisel.
Kaitseministeerium pöördus nõu küsimiseks sotsiaalministeeriumi poole, sest vaja oleks algatada järjekordne seadusemuudatus.
Samas kinnitas kaitseministeerium, et ei pea põhjendatuks riigi kulul taastusravi võimaldamist kõigile eruväelastele. Seepeale tegi eruohvitseride kogu ettepaneku, et taastusravi võiks saada eruväelased, kes on asunud tegevteenistusse aastatel 1991-1994, olnud kaitseväeteenistuses vähemalt 13 aastat ja vanuses üle 60 eluaasta.
Hetkel on selliseid inimesi 340, kuid näiteks 2036. aastaks oleks neid juba 1605.
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet kinnitas, et taastusravi võimaldamiseks tuleks muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust, mille «omanikuks» pole mitte kaitseministeerium, vaid sotsiaalministeerium.
«Seetõttu on mõistlik enne mahuka töö tegemist järgi uurida, kas selline võimalik muudatus üldse leiaks toetust teistes ministeeriumites,» põhjendas Kuimet, miks sotsiaalministeeriumi poole pöörduti.
Ta kinnitas, et muudatus ei tooks samas tervisekeskusele kohe kaasa väga olulisi täiendavaid kulusid.
«Keskus võtab aastas vastu 850 taastusravi patsienti, neist umbes 400-420 on kaitseväelased, ülejäänud kohtasid saavad täita teised sihtgrupid. Kuni praegu kehtiva seaduse vastuvõtmiseni olid selliste patsientide hulgas ka umbes 50 ohvitseride kogu liiget. Pärast kogu tehtud seaduseparanduse ettepaneku läbiminekut suureneks sihtgrupp umbes 340 isiku võrra ning 20 aasta perspektiivis potentsiaalselt umbes 2000 isikuni, kuigi tõenäoliselt hakkaks seda võimalust kasutama vaid väike osa neist,» selgitas Kuimet.
Samas tuleb tema sõnul arvestada ka sellega, et eelkõige on Seli tervisekeskus mõeldud teenistusülesandeid täites vigastada saanud kaitseväelaste ja eruväelaste ning veteranide taastusraviks. «Kuna Seli tervisekeskuse eelarvet ja ravikohtade arvu ei ole võimalik oluliselt suurendada, võib sellise paranduse sisseviimisel tulevikus põhimõtteliselt tekkida probleem kõikide sooviavaldajate tervisekeskusesse mahutamisega,» lisas Kuimet.
Eruohvitseride kogu büroojuhataja Aliide Purken ütles, et eruohvitseridel ja -allohvitseridel oli võimalus saada taastusravi kuni 2014. aasta lõpuni eelnevalt terveks aastaks koostatud graafiku alusel, kaks inimest vahetuses, kokku 44 inimesel aastas.
«See ravivõimalus oli väga populaarne, vajalik ja hinnatud.»