Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja Toomas Jürgensteini hinnangul peaks erinevate religioonidega tutvumine olema hariduse loomulik osa, kuid Eesti koolides on usundiõpetust liiga vähe.
Religiooniõpetaja: Eesti koolides on usundiõpetust liiga vähe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval toimus ETV saates «Vabariigi kodanikud» arutelu islami pealetungi teemal, kus ajakirjanik Andrei Hvostov soovitas endale islamimaailm selgeks teha, kuna islamiusuliste rahvaarv Euroopas tõenäoliselt kasvab.
Kuid kui suur osa Eesti koolide religiooniõppest idamaade kultuuri tegelikkuses käsitleb?
Jürgensteini sõnul on raske kindlalt määrata, kui suur osa religiooniõpetuse ainekavast idamaade filosoofia tutvustamisele keskendub, kuna mitmetele teemadele – näiteks religioon ja ühiskond, religioon ja teadus - saab läheneda erinevatest usunditest lähtuvalt. Enda tundides tegeleb õppejõud budismi, hinduismi ja islamiga umbes poole ajast, kuid kasutab sageli võrdlusi teiste usunditega.
Religiooniõpetaja pidas küll oluliseks, et õpilastel avaneks võimalus kohtuda mõne moslemiga, kuid islami- või idamaade filosoofia õppemahu suurendamise vajalikkusele ei olnud ta valmis hinnagut andma. Jürgensten ise kasutab metoodikat, et kutsub vahel eri usundite esindajaid tundidesse, kes vastaksid õpilaste küsimustele.
Eesti koolides ei ole usundiõpetust kindlasti piisavalt, arvas Hugo Treffneri õppejõud. Tema teada õpetatakse antud ainet umbes 10-15 protsendile õpilastest.
Usundeid tuleks Jürgensteini arvates õpetada lastele põhikoolist alates, kuna need on kultuuris väga olulisel kohal. «Tänapäeva maailm on multireligioosne ning teadmised erinevatest kultuuridest, usunditest, kuid samuti klassikalised lood Euroopa kultuurist peaks olema hariduse loomulik osa,» lisas õppejõud.
Jürgenstein leidis, et igas põhi- ja keskkoolis peaks olema võimalus, et teatud õppesuunal on religiooniõpe kohustuslik ning lisas, et uus põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS) seda tema teada võimaldab. «Ideaalis näen tõesti mõningaid tunde kohustusliku õppekava osana, kuid ka uus PGS on suur samm edasi,» leidis Jürgenstein. Kõige olulisemaks pidas ta, et igal õpilasel oleks võimalus antud ainet õppida.
MIda koolis õpetatakse?
Hetkel näeb põhikooli usundiõpetuse valikaine riiklik õppekava ette esimese kooliastme aineks tavad, lood ja väärtused (soovitatavalt 2. klassist), teise kooliastme teemaks väärtused ja valikud (soovitatavalt 5. kuni 6. klassist) ning kolmanda kooliastme aineks üks maailm, erinevad religioonid (soovitatavalt 9. klassist). Esimeses astmes räägitakse õpilastele valitud lugusid erinevatest religioossetest traditsioonidest, nende hulka kuulub näiteks islami lugu «Muhamed ning tõe rääkimine».
Gümnaasiumi riikliku õppekava järgi jaotub usundiõppe valikaine kaheks kursuseks: esimene neist on «Inimene ja religioon» ning teine kursus «Eesti usuline maastik». Muuhulgas tutvustatakse teisel kursusel kristlike ühenduste kõrval ka muid usulisi ühendusi ja liikumisi Eestis. Viimaste hulgas on eraldi välja toodud ka islam, budism ja hinduism.
Allikas: riiklik õppekava/haridus- ja teadusministeerium