Siseministeerium soovib anda abipolitseinikele õiguse hädakaitsel tulirelva kasutada, kuid selleks tuleb relvaloaga abipolitseinikel läbida täiendav 40-tunnine tulirelvaõpe ning sooritada kord aastas laskmisarvestus.
Abipolitseinikud peavad relva kandmiseks sooritama laskmisarvestuse
16. september 2010, 22:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi poolt riigikogu õiguskomisjonile saadetud abipolitseiniku seaduse eelnõu muudatusettepanekute kohaselt kestab tulirelvaõpe vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega. Arvestusel tuleb sooritada relva ning relva kasutamist reguleerivate õigusaktide tundmise eksam ning relva käsitsemise katse.
Tulirelvaõppes osalemiseks peab abipolitsenik omama kehtivat relvaluba.
Abipolitsenik, kellel on abipolitseiniku ülesande täitmisel vajalik kanda tulirelva, peab lisaks sooritama vähemalt korra kalendriaastas laskearvestuse. See on siseministeeriumi hinnangul vajalik, et tagada isikute piisav kompetents ja valmisolek tulirelva õiguspäraseks kasutamiseks.
Kui abipolitseinik kannab tulirelva, on ta kohustatud kandma ka politseiametniku vormiriietust abipolitseniku eritunnustega. Tulirelva kandev isik peab siseministeeriumi hinnangul olema selgelt tuvastatav ja üheks tuvastuslemendiks ongi vormiriietus.
Lisaks võetakse muudatusettepanekutega abipolitsenikelt telekoopnuia kasutamise õigus, kuna see on ministeeriumi hinnangul ohtlikum kui kumminui ja selle kasutamine abipolitseiniku poolt ei ole põhjendatud. Abipolitsenikele jääb õigus kasutada gaasipihustit ja kumminuia.