Samal ajal kui Soomes on lapsed suvevaheaja järel koolis käinud peaaegu terve kuu, pole itaallased veel koolipinki jõudnudki. Sel aastal juuni keskpaiku lõppenud kool seal alles algab, kõige varem Lombardias ja kõige hiljem, 17. septembril Sitsiilias.
Paljude Euroopa riikide jaoks on meile traditsiooniline 1. september siiski vähemalt umbkaudne kooli alguse aeg. Kindlalt lähevad samal ajal kooli meie balti naabrid – lätlased ja leedulased. Samamoodi kehtib see näiteks belgia ja tšehhi laste kohta. Slovakkia lastel algas sel aastal kool aga 2. septembril, nagu ka Prantsusmaal.
Haridussüsteemi heade tulemuste eest palju kiita saanud põhjanaabrite juures Soomes algas tänavu kooliaasta suuremal osal lastest augusti teisel nädalal, kuid osa valdu alustas juba 6-7. augustil. Otsustusõigus on umbkaudu nädala piires omavalitsustel endil.
Kooliaasta algus on kõikides riikides seotud suurte liikluse ümberkorralduste või segadustega, kus eriti esimest korda kooli minejatele pööratakse eriti suurt tähelepanu. Muu hulgas suurte rahvahulkade liikumise võimalikult lihtsaks tegemiseks on näiteks Saksamaal nii kooliaasta algus kui ka koolivaheaegade toimumisajad liidumaade kaupa veidi nihkes.
Näiteks algab Berliinis, selle ümbruses Brandenburgis ja paaril teisel Ida-Saksa liidumaal kool pärast suvevaheaega 1. septembril, Baierimaal aga 16. septembril.
Kusjuures aasta ei lõpe sugugi meile tavapäraselt juuni alguseks, vaid kuuenädalane suvevaheaeg peab järgmisel aastal aset leidma millalgi 25. juuni ja 14. septembri vahel.
Kuus nädalat koolivaheaega on poole vähem sellest, millega on harjunud Eesti lapsed, kuid Saksamaal on räägitud ka sellest, et need päevad on liiga pikk aeg hariduse omandamiseta.
Pika suvevaheaja vastu on olnud eriti näiteks liberaalne partei FDP, kes on Saksamaa keeruka koolisüsteemi reformimiseks läbi aegade erinevaid ideid välja pakkunud. «Lastel ja õpetajatel on õppetöövaba aega vaja lõdvestumiseks ja puhkamiseks,» kommenteeris seda paari aasta eest Alam-Saksi liidumaa haridusminister. 2010. aastani suvevaheaega siiski ilmselt lühendama ei hakata.
Samad mõtted on jõudnud aga ka Suurbritanniasse. Sealne kooliaasta algas Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal, septembri esimesel nädalal ning lõpeb juuli keskpaiku.
Suvevaheaja pikkuseks on sealgi keskmiselt kuus nädalat.
Sel kevadel ilmus avaliku poliitika instituudilt Suurbritannias uurimistöö, mis leidis, et koolivaheaega peab lühendama, et vähendada laste mahajäämist õppetöös.
Instituudi arvates vähenesid laste lugemis- ja arvutamissvõime, kuna suvevaheaeg on nii pikk ja kõik unustatakse lihtsalt ära, vahendas BBC. Uurijate arvates peaks koolis olema viis kaheksanädalast õppeperioodi, mille vahel on kaks nädalat ning suvevaheaja pikkuseks peaks olema üks kuu.
Raporti autori Sonia Sodha sõnul on vaheaja lühendamiseks kaks head põhjust. «Esiteks vähenevad laste akadeemilised võimed,» sõnas ta. Eriti kehtib see laste kohta, kes tulevad vaestest perekondadest ning kes ilmselt puhkuse ajal kooliga ei tegele. Lisaks pole just vaesematel võimalust oma koolivaheaega mõistlikult veeta, mistõttu minnaksegi halvale teele. Sodha sõnul on brittide praegune pika koolivaheajaga süsteem relikt ajast, kui lapsi oli vaja taludesse appi saagikoristusperioodiks.
Ka Eestis on areldi räägitud võimalusest suvist koolivaheaega lühendada. «Praegu seda kindlasti kavas ei ole,» ütles aga haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm.